aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Tööstress laastab töötajate tervist ja ettevõtete tulemuslikkust

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel on tööstress tavaline nähtus peaaegu poolele Euroopa Liidu tööealisest elanikkonnast. Tööstressi põhjustajaks on reeglina järgmised tegurid:

  • suur koormus;
  • kiire tempo;
  • ebakindlus töökoha säilimise suhtes;
  • paindumatu töögraafik;
  • prognoosimatu töömaht;
  • kehvad suhtes kolleegidega;
  • ebaselge roll organisatsioonis;
  • era- ja tööelu ühildamatus.

Ligi poolte töötavate täiskasvanute hinnangul mõjutab töö nende tervist, selgub Harvardi ülikooli teadlaste läbi viidud uuringust (2016). Samas vaid 28% nentis, et see mõju on positiivne. Kõige stressirikkamaks hindasid oma tööd ohtlike ning vähemakstud ametite esindajad ning osalise töövõimega inimesed. Lisaks kõrgemale stressitasemele (43%) toodi negatiivsete mõjudena veel välja toitumisharjumuste muutus (28%), unekvaliteedi halvenemine (27%) ja kehakaalu tõus (22%).

Veel samal teemal

Kanadas teostatud ja ajakirjas Preventive Medicine (2017) avaldatud uuring tõmbab otsesed seosed ka tööstressi ja vähkhaiguse vahele. Riskigruppi kuuluvad ennekõike 15 või enam aastat stressirikast tööd teinud mehed.

Siit võib astuda aga veel sammu edasi. Jaapanis sureb tööst tingitud pinge tagajärjel igal aastal ligi 10 000 inimest. Ületöötamise tõttu hukkunud inimeste eest seisva organisatsiooni National Defence Council for Victims of Karoshi andmetel on see võrreldav sealse aastase liiklussurmade arvuga.

Tööandjate võtmeroll

Eelpool mainitud Harvardi ülikooli uuringu teinud teadlaste sõnul peitub peamine probleem tööandjate tegevusetuses. Kahju ei kanna seejuures vaid töötajad. Ka ettevõtete tulemuslikkus kannatab.

Näiteks Inglismaal tööohutusega tegeleva organisatsiooni Health and Safety Executive viimastel andmetel läheb seal aastas tööstressi tõttu kaotsi 12,5 miljonit tööpäeva ning enam kui pool miljonit töötajat kannatab tööga seotud stressi, depressiooni või ärevuse käes.

Ettevõtte jaoks kaasnevad kõrge stressitasemega sageli järgnevad probleemid:

  • töötajate vähene loovus;
  • madal töövõime ja vähene pühendumine;
  • palju haiguspäevi ja madalam tootlikkus;
  • suur personalivoolavus;
  • suurenenud tööõnnetusrisk;
  • kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematuseni.

Kuidas olukorda parandada?

Tööandjale on kasulik läheneda stressile nagu igale teisele töökeskkonnast tulenevale probleemile ning ennetada soovimatuid tagajärgi. Selleks võiks teha läbi järgmise teekonna:

  • Teha kindlaks võimalikud ettevõtte töötajaid ohustavad psühhosotsiaalsed ohutegurid.
     
  • Hinnata, missugused töötajate grupid on ohustatud. Selleks võib teha nii eraldi anonüümse uuringu, kui ka vaadata personalivoolavuse või näiteks haiguspäevade statistikat.
     
  • Selgitada välja olulised (töö iseloomust ja töökohast tulenevad) riskid ning leida lahendused riskide maandamiseks. Sellesse protsessi tuleks kaasata ka töötajad.
     
  • Vormistada tulemus kirjalikult konkreetseks plaaniks.
     
  • Kontrollida tulemuste saavutamist ja uuendada plaani.

Ka töötaja saab pingeid leevendada

Tööstressi ohjamisse saab panustada ka töötaja. Tema tunneb selle mõju kõige otsesemalt ning saab pakkuda tööandjale adekvaatset sisendit soovimatute tagajärgede vältimiseks.

Töötaja saab anda teada, kui:

  • töökoormus on üle tema võimete;
  • tööülesanded või vastutus on ebaselged;
  • töökorralduses esineb probleeme;
  • teda või mõnda kolleegi kiusatakse või ahistatakse;
  • tal on probleeme tervisega;
  • tööajad või –koht vajaksid muutmist;
  • märkab mõnel kolleegil olulist tööstressi.

Lisaks võiks töötaja osaleda tööstressi vähendamiseks loodud programmis ning aidata tööandjal koguda infot vajalike muutuste ellukutsumiseks.

Kokkuvõttes on tööstress kahjulik kõigile. Seda tuleb märgata, teadvustada stressi tekkepõhjuseid ning astuda samme elu- ja töökvaliteedi parandamiseks.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Töötajate palgaootused kasvavad jõudsalt 15.12.2017

    Töötajate palgaootuse mediaan on kasvanud aastaga kahesaja euro võrra ning on 1400 eurot netos, näitavad Palgainfo Agentuuri 2017. a novembris korraldatud töötajate küsitluse tulemused. Erinevused palgaootustes on kasvanud – poolte uuringus osalenud töötajate netopalgaootus jäi sel sügisel 1000–2000, aasta tagasi 1000–1800 euro vahele. Töötajate keskmine netopalgaootus kasvas aastaga 7,1%, aasta tagasi oli keskmine netopalgaootus 1456 eurot, selle aasta sügisel 1560 eurot.
    Loe edasi..

  • Vaid 13% ehitusplatsidel on tagatud töötajate turvalisus 13.12.2017

    Tööinspektsioon kontrollis, kuidas on ehitusplatsidel tagatud siseviimistlusega tegelevate töötajate ohutus. Ette teatamata kontrolliti 55 ehitusplatsi, kus tuvastati 157 rikkumist. Tehti viis ettekirjutust,  keelustati nelja töövahendi kasutamine ja ühel plat ...
    Loe edasi..

  • Töötukassa statistika novembris 2017 13.12.2017

    Novembrikuu lõpu seisuga oli töötuna registreeritud* 30 553 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,8%. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 9 362 ehk 31%. Võrreldes eelmise kuuga novembris registre ...
    Loe edasi..

  • Töö- ja kaitsejalanõude tähtsus 13.12.2017

    Töö- ja kaitsejalanõude valikul tuleb tähelepanu pöörata nii mugavusele kui ka ohutusele. Pikad tööpäevad püstijalu väsitavad alaselga ning jalgu. Samuti ei vähenda sobimatud jalanõud põrutust ning tööst tekkivaid ...
    Loe edasi..

  • Kas Eesti on uus Soome? 13.12.2017

    Kui eestlane ostab laevapileti, siis muutub ta poole tootlikumaks ning hakkab ligi kolm korda kõrgemat palka teenima. On see Soome lahe lainetuse müstiline mõju? Erinevus Eesti ja Soome sissetulekute tasemes on viimaste kümnendite jooksul küll vähenenud, Soome kogu ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
tooleping ja toolepingu seadus
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017