auto koolitus
Pühapäev, 24. Juuni
 

Töötajate rahvusvaheline mobiilsus kasvab

Töötajate rahvusvaheline mobiilsus on Eestis ja maailmas kasvav trend, mistõttu on rändepoliitikas mõistlik käsitleda eraldi lühi- ja pikaajalist rännet, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud rahvusvahelise mobiilsuse ja töö uuringust.

Töötajate rändekäitumist iseloomustab üha enam lühiajalisus ja rännete kordus, millega ei kaasne reeglina pikaajalist ümberasumist. Lisaks on üha rohkem inimesi hakanud rändama elustiili põhjustel. "Kui varem arvati, et inimesed liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis nüüd võib rahvusvaheline mobiilsus olla ka eesmärk omaette. Rände sihtkohti valitakse üha rohkem kliima, elukalliduse, elukvaliteedi, kohaliku kultuuri ja kogukonna järgi, seda eriti kui vaadata talente ja digitaalnomaade," tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu, kes juhib tööturu tuleviku uurimisprojekti.

Eestis on uuringu andmetel võimalik eristada nelja rahvusvaheliselt mobiilset töötajate gruppi, kelleks on:

  • ettevõtete poolt rahvusvahelise äritegevuse raames lähetatud töötajad,
  • lühiajalise lihttöö tegijad (sh hooajatöötajad),
  • oskustöötajad ja tippspetsialistid ehk talendid ning
  • digitaalnomaadid, kes ei tööta ilmtingimata asukohariigi tööandjatele.

"Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida just talentide osas, kelle liikumist toetavad rändepoliitikad, laiemad tööturu suundumused ja ka nende endi rändeajendid," tõi Vallistu välja.

Ränne mõjutab üha rohkem erinevaid inimrühmi – liiguvad noored ja vanad, kõrghariduse ja madalama haridusega inimesed, nii arenenud riikide kui ka arenguriikide kodanikud. "Rännet soodustavad üldine rahvaarvu kasv, üleilmastumine kui ka tehnoloogia areng ning see tähendab, et poliitikakujundajatel on aina raskem mõjutada mobiilsust üksnes majanduslike tõmbe- ja tõuketegurite abil, sest tähelepanu tuleb pöörata märksa enamatele mõjuritele," rõhutas Vallistu.

Üha rohkem võib näha seda, et hoopis töökohad lähevad sinna, kus on tugev tööjõubaas juba ees. Kuna välistööjõu tõmbekeskused aitavad luua töökohti ka kohalikele töötajatele, on riikide jaoks aina olulisem soodustada nende teket. Rändepoliitikas tasub seega käsitleda lühi- ja pikaajalist rännet eraldi ning arvestada, et teiste riikide kogemus näitab, et avatud rändepoliitika soodustab eelkõige inimeste ringlust, samas kui suletud rändepoliitika paneb eelistama ümberasumist, kuna välistöötaja ei saa olla kindel, kas on võimalik soovi korral naasta.

Eestis on viimastel aastatel laiendatud kolmandate riikide kodanike mobiilsusvõimalusi. Viimased suuremahulised muudatused olid 2016. aastal, kui välismaalaste seadust täiendati mitmete rahvusvahelist mobiilsust soodustavate sätetega, kuid lühiajalist töötamist soodustavaid täiendusi tehti ka tänavu. Kui 2016. aastal registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti andmetel 1782 lühiajalist töötamist, siis seadusmuudatuste järgselt registreeriti 2017. aastal 7584 lühiajalist töötamist ning 2018. aasta prognoos on üle 10 000.

Käesoleva kümnendi edusammud virtuaaltöös on ajendanud ka digitaalsete nomaadide teket. Eesti on lühiajaliste rändajate köitmisel üks eesrindlikumaid riike ning Eesti on loomas esimesena maailmas ka diginomaadi viisat.

Selle sajandi esimese kümnendi jooksul on kõrgharidusega sisserändajate arv OECD riikides kasvanud 70%, jõudes 2010. aastaks 27,3 miljonini. Kasv on põhiosas tänu Aasia päritolu haritud tööjõule. Hoogsalt on suurenenud ka hooajatöötajate saabumine, kasvades näiteks Euroopas 215 000 inimeselt aastas 2015. aastal 357 000 inimeseni 2016. aastal. OECD hinnangul oli Euroopa Liidus lähetatud töötajate koguarv ligi 1,5 miljonit, mis oli ligi 80% rohkem kui 10 aastat tagasi.

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini mõista tööturu arenguid Eestis ning nende mõjutegureid. Uurimisprojekti raames tellitud rahvusvahelise mobiilsuse ja töörände uuringu viis läbi Euroopa rändevõrgustiku koordinaator dr Ave Lauren. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.

Aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda SIIN.

tarkvara 1

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Täna on lühendatud tööpäev 22.06.2018

    Sel aastal langeb võidupüha laupäevale, 23. juunile, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele eelneval reaalsel tööpäeval ehk 22. juunil. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval.
    Loe edasi..

  • Ümbrikupalga saajate arv on suurenenud 13 protsendini 21.06.2018

    Täna avaldatud Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv kaheksalt protsendilt 13 protsendile. Illegaalse alkoholi tarbimine on jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigar ...
    Loe edasi..

  • Eesti rõiva- ja tekstiilitööstus vajab ärimudeli muutust 21.06.2018

    Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiilitööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega, selgus OSKA uuringust. --related-- ...
    Loe edasi..

  • Töötuskindlustuse reformi on hädasti vaja, tänane ei täida oma eesmärki 20.06.2018

    Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson tunnustas õiguskantsleri seisukohavõttu, et töötuskindlustus vajab Eestis tõsist reformi. Probleemile, on juhtinud valitsuse tähelepanu ka Euroopa Komisjon ja OECD. --related-- "Töötukassa ja stat ...
    Loe edasi..

  • Assistentide ja sekretäride ametikohti jääb tulevikus vähemaks 19.06.2018

    Järgmisel kümnel aastal väheneb administreerimise ja personaliarvestuse hõive ning suureneb nõustamise ja personaliarenduse töökohtade arv. OSKA uuringujuhi Riina Tilga sõnul väheneb assistentide ja sekretäride ametikohtade arv 15% aastak ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • RE Kinnisvara
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256241  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
81  Koolitust
22366  Artiklit
52748  Registreerunud kasutajat
36238  Nädalakirja tellijat
33386  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017