Tööturg aastal 2016

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Alltoodud info on üks osa Eesti Panga poolt 2016 aasta ajakirjas Rahanduspoliitika ja majandus neljandas numbris avaldatust. Kogu ajakirja neljandat numbrit saab lugeda SIIT (pdf.)

TÖÖTURG

Tööjõu hind kasvas 2016. aasta jooksul kiiremini kui töötajate loodud lisandväärtus, kuid eelmise aastaga võrreldes nende kasvumäärade erinevus vähenes.Palgakasvule avaldab survet tugev nõudlus tööjõu järele ning vaba tööjõu vähesus turul, millele viitab hõive kõrge määr ning suhteliselt väike tööpuudus. Tööjõunõudluse surve kolmandas kvartalis siiski vähenes. Lisaks sellele kujundab palgakasvuootusi mitme aasta jooksul ligikaudu 10% tõstetud miinimumpalk ning kiire palgatõus avalikus sektoris. Samal ajal peaks palgasurvet leevendama tööjõupakkumine, mis on kasvanud tänu tööjõus osalemise suurenemisele.

2016. aastal kasvas tööjõu ühikukulu kiires tempos (vt joonis 24). Pikas vaates käib palgakasv käsikäes tööviljakuse suurenemisega, kuid lühemas vaates võivad muutused majanduses jõuda tööturu näitajatesse viitajaga. Tööviljakuse kahanemisele 2015. aastal järgnes palgafondi kasvu aeglustumine 2016. aastal. Samal ajal aga pööras kasvule tööviljakus, mis suurenes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga 0,8%.

2016. aastal toimunud paranemisest hoolimata on tööviljakuse kasv siiski pikemaajalise keskmisega võrreldes väike. Seda on tõenäoliselt tagasi hoidnud kesise tootlikkusega töökohtade juurdeloomine teenuste sektoris, kuid ka töökohtade säilitamine ootuses, et välisnõudlus taastub.

Enamik indikaatoreid näitas, et palgakasv 2016. aasta jooksul aeglustus. Keskmise brutokuupalga kasv vähenes esimese poolaasta 7,8%lt kolmandas kvartalis 7,1%ni. Palgakasvu aeglustumise on tinginud peamiselt avalik sektor. 

Maksu- ja tolliameti andmete järgi aeglustus keskmise deklareeritud palga kasv teise kvartali 6,2%lt kolmandas kvartalis 5,4%ni (vt joonis 25) ning ka see andmeallikas näitas valitsemissektoris tugevamat aeglustumist kui äriregistri ettevõtetes.

Tööjõunõudluse kasvu pidurdumine leevendab palgasurvet.

Tööjõu-uuringu andmetel kasvas hõivatute arv 2016. aasta esimesel poolel pea 2%, kuid kahanes aasta kolmandas kvartalis 1,2%. Eestis asuvate ettevõtete ja asutuste töötajate arv vähenes 1,5% ehk veidi rohkem kui koguhõive, sest välismaal töötavate Eesti elanike arv suurenes teist kvartalit järjest. Siiski kehtib tööjõunõudluse vähenemise väide vaid tööstussektori kohta, seda eelkõige põlevkivisektori mõjul, kus on madala energia hinna ja Venemaa-suunalise väliskaubanduse kahanemise tõttu rasked ajad. Teenindussektoris samal ajal hõive ei kahanenud (vt joonis 26). Deklareeritud palgaväljamakse saajate arv oli aga maksu- ja tolliameti andmetel sama nagu aasta varem, sealjuures ei muutunud palgasaajate arv märkimisväärselt ei äriregistris registreeritud ettevõtetes ega ka valitsusasutustes.

Hõive kahanemisest hoolimata ei näidanud ei vabade töökohtade määr ega ka baromeeteruuringud tööjõu värbamise huvi vaibumist

Vabade töökohtade arv kasvas 2016. aasta kolmandas kvartalis 24,6% ning vakantsi määr tõusis 2%ni. Kooskõlas hõiveandmetega kasvas vabade töökohtade arv peamiselt erasektorisse kuuluvatel teeninduse tegevusaladel (vt joonis 27), kuid veidi ka tööstussektoris. Peale vakantsi määra suurenes ka tööjõu liikumine: 2016. aasta esimesel poolel kasvas tööle võetud inimeste arv pärast ligi aastast kahanemist viiendiku võrra ning sama palju suurenes ka enda algatusel töölt lahkunute arv. Viimane viitab sellele, et inimesed vahetasid varasemast rohkem töökohti.

Suurema tööjõupakkumise ja samal ajal veidi väiksema hõive tagajärjel on vaba tööjõu hulk kasvanud. Kolmandas kvartalis oli töötuse määr 7,5% ehk võrreldes aasta esimese poolega ligikaudu ühe protsendipunkti võrra kõrgem (vt joonis 28).

Töötute arv suurenes aasta võrdluses 45%, kuid seda 2015. aasta kolmanda kvartali erakordselt madala taseme suhtes. 

Pikaajaliste töötute osakaal ulatus 32%ni, olles Eesti varasemat kogemust arvestades väga väike. Erinevalt tööjõu-uuringul põhinevast töötute arvu hinnangust kasvas registreeritud töötute arv kolmandas kvartalis vähe, aasta võrdluses vaid 3%, sest suurenes osalise töövõimega registreeritud töötute hulk. Nimetatud riskirühma arvestamata kahanes registreeritud töötute arv aasta võrdluses 3,6%.

Viimastel aastatel on tööjõupakkumise kasv aidanud palgasurvet leevendada; ilma selleta oleks palgakasv kujunenud veelgi tugevamaks. Tänu kõrgemale osalemismäärale suurenes tööjõu hulk majanduses kolmandas kvartalis 1,2%. Tööjõus osalemise määr 15–74aastaste hulgas ulatus kolmandas kvartalis 71,9%ni ja tõusis aasta varasemaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra (vt joonis 29).

Kui aasta esimesel poolel kasvas osalemine peamiselt tänu 50aastaste ja vanemate vanuserühmale, siis kolmandas kvartalis andsid suurima panuse kasvu keskmises tööeas ehk 25–49aastased mehed. Põhjustest rääkides vähenes õpingute, pensioniea ja tervise tõttu mitteaktiivsete inimeste arv, kuid rohkem oli pereliikmete ja laste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid. 

Osalemise kasvu ei saa pidada töövõimereformi otseseks mõjuks, kuid kaudselt mõjutas see inimeste otsuseid kindlasti.

Pikas perspektiivis määrab tööjõupakkumise ära tööealiste inimeste arv Eestis. 2015. aastal suurenes rahvaarv 0,2%, kuigi muidu oli see alates taasiseseisvumisest alati kahanenud. Tööealiste ehk 15–74aastaste inimeste arv vähenes 2015. aastal 0,16%. Rahvaarvu muutusse andis positiivse panuse välisränne (inimesi tuli Eestisse rohkem kui lahkus), milles oli esimest korda lisaks registreeritud rändele arvesse võetud ka registreerimata rännet. Rändesaldo paranemist 2015. aastal näitab ka Soome statistikaameti avaldatud rändestatistika. Loomulik iive oli 2015. aastal endiselt negatiivne, sest surmade arv ületas ka siis sündide arvu, kuid erinevus on aasta-aastalt vähenenud. Kolme esimese kvartali surmade ja sündide andmete põhjal paraneb loomulik iive ka 2016. aastal.

 
Allikas:  Eesti Pank
Märksõnad: , ,

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll