Eesti raamatupidajate konverents
Teisipäev, 27. September
 

Tööturg liigub innovatiivsema majanduse suunas

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Eelmise aasta viimases kvartalis aset leidnud töötuse marginaalne suurenemine ja hiljutised teated eesolevatest koondamistest on andnud hoogu diskussioonile, kas sellel aastal on oodata kiiremat töökohtade kadu.

Kuigi mõningane töötuse kasv tundub täna tõenäoline, siis ei võta see ilmselt suuremaid mõõtmeid ja tööturu üldine tervis püsib hea ka 2016. aastal. Hõive kahanemine töötlevas tööstuses on osa majanduse loomulikust arenguprotsessist, kus lihtsamad tööd suudab ära teha masin ja inimestel on võimalik senisest enam keskenduda äriprotsessidele. Küll ei saa need muutused toimuda päevapealt, sest kohandumine võtab aega nii ettevõtetel kui inimestel. 

Töötus suurenes neljandas kvartalis marginaalselt 

Eelmise nädala reedel avaldatud Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed tõid esile tööturul toimunud muutuse, mida juba varasemalt oli väljendanud Töötukassa statistika. Nimelt saavutas viis aastat järjepanu vähenenud töötus madalaima taseme, asudes 2015. aasta teises pooles  kasvama. Kui registreeritud töötute arv suurenes aastavõrdluses juba augustis, siis inimeste isiklikul hinnangul põhinev tööjõu-uuring näitas III kvartalis veel töötuse jätkuvat langustrendi. Viimases kvartalis suurenes töötus aga ka küsitlusandmete kohaselt 6,4%-ni, mis on 0,1% enam kui 2014. aasta lõpus. Aasta kokkuvõttes olid tööturunäitajad küll veel väga positiivsed – tööhõive tõusis 65,2%-ni ja töötus kahanes kõigest 6,2%-ni. Seejuures väärib tähelepanu, et hoolimata töötuse marginaalsest suurenemisest, ei kahanenud eelmise aasta lõpus tööhõive. See tähendab, et hoolimata asjaolust, et mõned senistest töötajatest oma töökoha kaotasid, on töötavate inimeste hulk tööturult eemal viibinute arvelt suurenenud. 

Töötuse vähenemisega käib reeglina kaasas tööjõu nappus ehk vabade töökohtade arvu suurenemine, mida majandusteaduses kirjeldab Beveridge’i kõver. Kuigi vakantside määr ei ole suurt kasvu näidanud, on tõusnud tööandjate huvi värvata töötajaid nendest ühiskonnagruppidest, kelle seas tööhõive on tavapäraselt madalam. Sellest tulenevalt kasvas 2015. aastal tööturul osalemine peamiselt kahes eagrupis – alla 25-aastased ja 65-69-aastased. Noorte puhul on varane tööle asumine seotud riskiga, et töötamine pärsib õpinguid ja vähendab seeläbi tuluteenimise võimekust edaspidi. Seevastu pensioniealiste hõive paranemine saab olla ainult tervitatav. Euroopa tasandil on vanemaealiste kõrge tööhõive veel nii ulmeline eesmärk, et Eurostat piirdub nähtuse mõõtmisega vanusevahemikus 55 kuni 64 eluaastat. Selles võrdluses paistab Eesti väga edumeelse riigina, kus 2014. aasta seisuga oli hõives 64% vanusevahemikku kuuluvatest inimestest. Võrreldes Rootsi või Norraga jagub meil aga veel arenguruumi, sest seal küünib 55-64-aastaste tööhõive kaugelt üle 70%. Vanemaealiste kõrge tööhõive positiivsete külgede üleslugemine võiks võtta terve lehekülje. Majanduslikus mõttes on peamine, et võimalikult pikk tööelu lükkab edasi muutumist ülalpeetavaks, mis on hea nii individuaalses kui ühiskondlikus plaanis. Kogu 15-74-aastase rahvastiku seas saavutati eelmisel aastal rekordiliselt kõrge tööjõus osalemise määr 69,4%, mis ei ole Skandinaaviamaade tasemest enam liialt kaugel.

Vaadates tööturu arenguperspektiive 2016. aastal, võib eeldada töötuse vähest suurenemist. Eelmise aasta kidur majanduskasv ja ettevõtete tulude vähenemine oli selges vastuolus tööturu arengutega. Et tööturg kipub majanduse käekäigule reageerima viitajaga, siis võib efektiivsust otsiv ettevõtlussektor hakata töötajate arvu kärpima alles sellel aastal. Kas ja kuidas omavalitsuste ühinemine ning üleskutsed kokkuhoiuks riigisektoris tööhõivet mõjutavad, vajab veel täiendavat selgust. Praeguste majandusprognooside paikapidavuse korral saab töötuse kasv olema siiski vähene, sest mitmete sektorite jaoks tõotab 2016. aasta tulla senisest edukam. 

Hõive on kasvanud nutikamates sektorites 

Viimaste koondamiste valguses on avalikkuses sageli nenditud, et teatud liiki tootmine ongi muutunud Eestis jätkusuutmatuks ja tööjõud on liikumas kõrgemat lisandväärtust loovatesse majandusharudesse. Vaadates pikemat perioodi, on selline trend tõepoolest märgatav.

Joonis 1. Hõivatute osakaal tegevusalal kõigist töötajatest, %. 

Võrreldes 2015. aastat 2006-2008 keskmisega on suhtelisel skaalal suutnud hõivet enim kasvatada info ja side tegevusala, mille osakaal koguhõives on kasvanud 2%-lt üle 4%-le. Kolmandiku võrra on suurenenud lohiseva nimega valdkonnas, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hõivatute osatähtsus, mis hõlmab endas erinevaid valgekraelisi tegevusi nagu inseneri-, advokaadi- ja reklaamibürood. Elanike heaolu suurenemisega käsikäes on kasvanud hõive ka sellistel teenindavatel tegevusaladel nagu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning majutus ja toitlustus. Euroopa liidu struktuurifondide toel on paisunud tööhõive ka avalikus halduses, mis on tänaseks riigireformijate teravdatud tähelepanu alla sattunud. Samal ajavahemikul on hõive aga tugevalt vähenenud ehituses, töötlevas tööstuses ning veonduse ja laonduse tegevusalal. Ehitussektori hõive langust mõjutab 2006-2008 aasta ehitusbuumi väga kõrge võrdlusbaas, mis ei ole kindlasti Eesti jätkusuutlik pikaajaline vajadus ehitajate järele. Märgilisemat tähendust omab järjepidev langus töötleva tööstuse hõivenäitajates. 1990-ndate alguses küündis sektori osatähtsus koguhõives neljandikuni, 2015. aastal vaid 18,8%-ni. See ei tähenda tingimata tööstuse kadu – innovatiivsemas majanduses piisab tootmiseks vähematest, kuid nutikamatest inimestest. Tähtis on, et inimesed suudaksid ajaga kaasas käia ning enda oskused-teadmised tööle vastavaks lihvida.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
Seotud märksõnad: tööturg, tööhõive, töötus
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
Konsolideerimine Tartus
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidajal on juubel tulemas ja ülemus küsib ülejäänud kollektiivilt nõu, mida kinkida.
Et kollektiiv on rahvusvaheline, ei saa osa töötajaid küsimusest aru: "Mis see juubel on?"
Ülemus vastab: "Noh, see on see, kui on väga palju lilli, aga sa ise oled veel elus."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30
« September 2016 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • BDO Eesti
  • Finants
  • Avalik andbemaas
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
237002  Foorumi postitust
311  E-poe toodet
77  Koolitust
20223  Artiklit
49309  Registreerunud kasutajat
34359  Nädalakirja tellijat
31836  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2015