Iga aastaga väheneb tööturule sisenevate noorte arv, mõningast kasvu võiks oodata rahvastikuprognoosi kohaselt taas järgmise kümnendi keskpaigast alates; järgnevatel aastatel on tööturule sisenevate inimeste arv mõnevõrra väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosist aastatel 2014-2023.
Vanusest ja teistest teguritest tingituna lõpetab töötamise umbes 12 000 inimest aastas. Sellest tulenevalt suurema väljaliikumisega harud on näiteks põllumajandus ja kalandus, mäetööstus, energeetika, transport ning kinnisvaraalane tegevus. Ka hariduses ning tervishoius on töötajate keskmine vanus kõrge, kuid neis harudes on töötajad püsinud hõives pikemalt ja seetõttu väljaliikumine hõivest on olnud keskmisega sarnane.
Kasvavates valdkondades mõjutab tööjõuvajadust ka nõudlus täiendavate töötajate järele. Lisaks eelnevalt nimetatutele on suurem suhteline tööjõukoguvajadus veel programmeerimises, majutuses ja toitlustuses, puidutööstuses, elektroonikatööstuses ja tervishoius.
Suurema tööjõuvajadusega on eelkõige suurema hõivega ametialad: äri-ja haldusala spetsialistid, mootorsõidukite juhid, loodus-ja tehnikateaduste spetsialistid, erinevate tegevusalade juhid, metalli-ja masinatööstuse oskustöötajad, tervishoiu spetsialistid, pedagoogika tippspetsialistid, ehitustöölised. Keskmisest suurem suhteline vajadus iseloomustab aga veel näiteks info-ja kommunikatsioonitehnoloogia töötajaid, elektri-ja elektroonikatööstuse töötajaid, isikuhooldustöötajaid, samuti on suurem vajadus mitmesuguste lihttööliste järele.
Töötajate arvu vähenemine ning palgakasv sunnib tööjõu kasutamist ümber vaatama, tööjõud võib mõnes töölõigus või valdkonnas osutuda tulevikus liiga kalliks. Teatud tegevuste puhul on võimalik asendada inimesimasinatega, samuti on võimalik tööprotsesse viia odavama tööjõuga riikidesse.
Hõivatute arv langeb prognoosi kohaselt perioodil 2012/14–2023 mõne tuhande võrra. Hõivatute arvuks aastal 2023 on prognoositud ligi 617 000, mida saab käsitleda nii-öelda maksimumstsenaariumina. Prognoosiperioodil kokku on tööturule sisenevate inimeste arv mõnevõrra väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv.
Tööealiste inimeste arv väheneb, mis tähendab, et kui rahvastiku aktiivsusmäär tõuseks varasema kolme kõrgema näitaja keskmiseni, peaks prognoositud hõive korral töötuse määr langema alla 5 protsendi. Iga aastaga väheneb tööturule sisenevate noorte arv, mõningast kasvu võiks oodata rahvastikuprognoosi kohaselt taas järgmise kümnendi keskpaigast alates. Prognoosiperioodil kokku on tööturule sisenevate inimeste arv mõnevõrra väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv.
Vaatlusalusel perioodil väheneb kesk-, kutse-jakõrghariduse lõpetajate keskmine arv aastas võrreldes perioodiga 2008–2014 suurusjärgus 15–30 protsenti juhul, kui edukas osalemine õppes jääks praegusele tasemele. Suuremat langust on oodata kesk-ja kutsehariduse lõpetajate arvus, kõrghariduses on tagasilöök väiksem. Seetõttu tulevad ebakõlad nõudluse ja pakkumise vahelvälja eelkõige kutseharidust eeldavatel ametikohtadel.
Õppekavarühmade lõikes on viimaste aastate kutse-ja kõrghariduse lõpetajate arv olnud üldiselt piisav prognoositud tööjõuvajaduse katmiseks. Arvestades aga lõpetajate arvu vähenemist ja nende tööle rakendumise määrasid, on problemaatilisemad valdkonnad peaaegu kõik tehnikaalad ning ehitus ja tsiviilrajatised, põllumajandus ja loomakasvandus, metsandus, kalandus ja meditsiin.
