Registreeritud töötute arv langes juulis kuuga 1,1 protsenti ehk kokku 297 inimese võrra ja kuu lõpus oli töötuna arvel 26 912 inimest ehk 4,2 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Registreeritud töötuse määr oli juulis jätkuvalt 10,4 protsendiga kõrgeim Ida-Virumaal ja 7,8 protsendiga Valgamaal ning madalaim 3 protsendiga Tartumaal ja 3,1 protsendiga Harjumaal. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid juuli lõpus 18 protsendiga lihttöölised, 17 protsendiga nii oskustöötajad ja käsitöölised kui ka teenindus- ja müügitöötajad.
Juulist alanud töövõime hindamine tõi kaasa vähenenud töövõimega inimeste aktiivsema pöördumise töötukassa poole. Juuli lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 4290 vähenenud töövõimega inimest. Kui teiste registreeritud töötute arv juulis langes, siis vähenenud töövõimega töötuid tuli samal ajal juurde ligi 2 protsenti.
Töötukassa alustas 1. juulil pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist ja neile töövõimetoetuse maksmist ning vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu tasumist. Töövõime hindamise taotlusi esitati juulis 593. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 67 ja puuduv töövõime 31 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 33 inimesel.
Töövõimetoetuse taotlusi esitati 583 ning juuli lõpu seisuga oli töövõimetoetus määratud 84 inimesele. Tööandjate juulikuu jooksul esitatud taotluste alusel on töötukassa otsustanud sotsiaalmaksu tasumise 17 670 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest makstud sotsiaalmaksu summa oli juulis 2,26 miljonit eurot.
Juulikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks juunikuuga võrreldes pisut enam uusi tööpakkumisi. Samuti oli juulis lisandunud tööpakkumiste arv suurem aastatagusest arvust. Kuu jooksul lisandus 4399 uut tööpakkumist, millest 61 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9605. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli 22 protsendiga oskustöötajatele ja käsitöölistele. Järgnesid 21 protsendiga teenindus- ja müügitöötajatele ning 20 protsendiga seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele pakutavad töökohad.
Juulikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3062 inimest. Tööalasel koolitusel osales juulis 1744 ja tööotsingu koolitusel 793 inimest. Tööpraktikal osales 913, tööharjutusel 349 ning tööklubis 371 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1214 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti juulis 296 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 21 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 24 uut töökohta.
Palgatoetusega oli juulis töötamas 1220 inimest. Lisaks osales veel 3131 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 147 inimest, kogemusnõustamisel kolm inimest, kaitstud töö teenust osutati 55 inimesele ning töölesõidutoetust sai kaheksa inimest. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku alustas teenusel osalemist 529 vähenenud töövõimega inimest.
Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 10 656 inimesele ehk 35 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 429 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai juulis 7028 inimest ehk 23 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 812 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1798 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,5 miljoni euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 67 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2090 eurot ning hüvitisteks maksti juulis üle 185 000 euro.
