aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Töövõime hindamine maksab rohkem, ent annab ka selgemad tulemused

Praeguseks on täis saamas esimene aastaring, mil töötukassa hindab inimeste töövõimet. Kuigi hindamise protseduur on uus ning maksab rohkem, annab see ka selgema pildi inimese piirangutest ja võimekusest tööd teha.

2017. aasta jaanuarist septembrini tegi töötukassa 37 638 töövõime hindamise otsust. Osaline töövõime hinnati 21 980 ja puuduv töövõime 9418 inimesel. Töövõime ei olnud vähenenud 6240 inimesel. Seega viiest taotlejast neljal on vähenenud töövõime. Täpsemalt näeb esimese üheksa kuu tulemusi järgneval graafikul:

Mida suurem oli vanas süsteemis töövõime kaotuse protsent, seda suurem on tõenäosus, et inimesele määratakse uues süsteemis osaline või puuduv töövõime. Ja vastupidi, väiksema töövõime kaotuse (10-40%) puhul võib uue metoodika järgi hindamise tulemuseks olla ka, et inimese töövõime ei ole vähenenud.

Toetus on varasemaga võrreldes pigem suurem

Osalise töövõimega inimestele kuus keskmiselt välja makstud toetus oli tänavu septembris töötukassa andmetel 208 eurot ja puuduva töövõimega inimestel 357 eurot. Keskmine töövõimetoetus on seega 253 eurot, mis on suurem kui varasem keskmine töövõimetuspension 217 eurot.

Lisaks, enam kui pooltel (55%) töövõimetoetuse saajatest oleks õigus saada toetust samas suuruses kui varasemat töövõimetuspensioni, aga kolmveerandile neist on uus töövõimetoetus suurem.

Uue süsteemi alus – uus hindamismetoodika

Töövõime hindamine põhineb täielikult uutel alustel hindamismetoodikal. Varem määrati püsiv töövõimetus diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga töövõimekao. Näiteks ühe sõrme puudumine tähendas 10% töövõime kaotust sõltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see inimesel tekitas. Nii oli hindamise protsess küll lihtne ja odav, aga ka ebatäpne.

Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel valminud töövõime hindamise metoodika järgib tunnustatud rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid eripärasid. Nüüd hindavad töövõimet praktiseerivad arstid oma igapäevatöö kõrvalt, mis võimaldab arvestada hindamisel kõige kaasaegsemat meditsiinilist teadmist ning vaadata diagnoosist kaugemale: selle mõju inimesele individuaalselt, tema võimekust ja takistusi tööturul. Ka töötukassa juhtumikorraldajal on sellisest hinnangust inimese tööotsingute toetamisel rohkem abi.

Suurem hind lähtub praktiseerivate arstide tööajast ja hinnast

Sellisel lähenemisel on oma hind. Kui sotsiaalkindlustusameti kulu ühele ekspertiisile oli mullu 5 eurot, siis töötukassa maksab lepingupartneritele dokumendipõhise hindamise eest keskmiselt 97,56, visiidipõhise hindamise eest 169,09 ja lihtsustatud hindamise (kui on töövõimet välistav seisund) eest 64,56 eurot. Võrdluseks, uue metoodika põhjal arvestati esialgu näiteks dokumendipõhise hindamise eeldatavaks hinnaks 116,80 eurot.

Kuidas ekspertiisi hind lõpuks kujunes? Maksumusele andsid esialgse hinnangu uue metoodika koostajad, arvestades, kui palju arsti aega hindamisele kulub. Samuti arvestati, et vajadusel tuleb hindamisse kaasata teisigi spetsialiste (nt füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog). Lõplikud hinnad kujunesid riigihanke käigus.

Hindamine läheb üha ladusamalt, sõltumatut nõustamist saab vajadusel EPIKojalt

Kuigi hindamiste sujuvalt käima saamine on olnud vaevarikas, seda sageli tervise infosüsteemist puuduvate andmete tõttu, läheb see praegu üha ladusamalt. Taotluste menetlustähtajad on lühenenud ega ületa enamasti lubatud piiri. Kuigi pooltel juhtudel tuleb töövõime hindamiseks arstidelt lisainfot küsida, on keskmine taotluse menetlemiseks kuluv aeg 14 tööpäeva, mis on vähem kui lubatud 30-tööpäevane tähtaeg. Võrdluseks, vana süsteemi järgi võttis tööealise inimese taotluse ekspertiis mullu aega keskmiselt 24 kalendripäeva ning 2009. aastal koguni 50 päeva.

Nõu ja tuge töövõime hindamist puudutavate küsimuste lahendamisel on võimalik saada Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, mis pakub sõltumatut abi hindamistaotluse täitmisel ja hindamisotsuse mõistmisel ning vajadusel vaide koostamisel. Nõustamist pakutakse nii telefonitsi, e-kirja teel kui ka EPIKojas kohapeal.

Kokkuvõtteks võime öelda, et uue töövõime hindamise süsteemiga hakkavad harjuma nii hindajad kui hinnatavad. Täpsem töövõime hindamine annab rohkem teadmisi inimese piirangute ja võimekuse kohta ja seeläbi ka rohkem võimalusi inimest tööturul aidata.

  • Autor: Sabina Trankmann, tööhõive osakonna peaspetsialist
  • Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Töötajate palgaootused kasvavad jõudsalt 15.12.2017

    Töötajate palgaootuse mediaan on kasvanud aastaga kahesaja euro võrra ning on 1400 eurot netos, näitavad Palgainfo Agentuuri 2017. a novembris korraldatud töötajate küsitluse tulemused. Erinevused palgaootustes on kasvanud – poolte uuringus osalenud töötajate netopalgaootus jäi sel sügisel 1000–2000, aasta tagasi 1000–1800 euro vahele. Töötajate keskmine netopalgaootus kasvas aastaga 7,1%, aasta tagasi oli keskmine netopalgaootus 1456 eurot, selle aasta sügisel 1560 eurot.
    Loe edasi..

  • Vaid 13% ehitusplatsidel on tagatud töötajate turvalisus 13.12.2017

    Tööinspektsioon kontrollis, kuidas on ehitusplatsidel tagatud siseviimistlusega tegelevate töötajate ohutus. Ette teatamata kontrolliti 55 ehitusplatsi, kus tuvastati 157 rikkumist. Tehti viis ettekirjutust,  keelustati nelja töövahendi kasutamine ja ühel plat ...
    Loe edasi..

  • Töötukassa statistika novembris 2017 13.12.2017

    Novembrikuu lõpu seisuga oli töötuna registreeritud* 30 553 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,8%. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 9 362 ehk 31%. Võrreldes eelmise kuuga novembris registre ...
    Loe edasi..

  • Töö- ja kaitsejalanõude tähtsus 13.12.2017

    Töö- ja kaitsejalanõude valikul tuleb tähelepanu pöörata nii mugavusele kui ka ohutusele. Pikad tööpäevad püstijalu väsitavad alaselga ning jalgu. Samuti ei vähenda sobimatud jalanõud põrutust ning tööst tekkivaid ...
    Loe edasi..

  • Kas Eesti on uus Soome? 13.12.2017

    Kui eestlane ostab laevapileti, siis muutub ta poole tootlikumaks ning hakkab ligi kolm korda kõrgemat palka teenima. On see Soome lahe lainetuse müstiline mõju? Erinevus Eesti ja Soome sissetulekute tasemes on viimaste kümnendite jooksul küll vähenenud, Soome kogu ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Joulumang 2017
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017