Merit
Teisipäev, 23. Jaanuar
 

Töövõimereform kui vahend tööjõupuuduse vastu

1. jaanuar oli Eesti ühiskonna jaoks märgiline päev, mil käivitus kaua ette valmistatud töövõimereform. See tähendab töövõimetuspensionäridele ja teistele vähenenud töövõimega inimestele uusi teenuseid, uudset töövõime hindamist ja toetust. Tööandjatele aga rohkem potentsiaalseid töötajaid ning teenuseid, toetusi ja nõustamist nende palkamisel, kirjutab Sotsiaalministeeriumi nõunik Alo Raun. 

Maailmavaateliselt tähendab töövõimereform liikumist passiivselt lähenemiselt aktiivsele. Lihtsustatult öeldes – kala asemel õnge andmist, kui korrata üht kulunud väljendit. Kui rääkida töövõimereformist üldisemal tasemel, tähendab see suurt sammu Eesti sotsiaal- ja tööpoliitika kaasajastamisel. Veel eelmise sajandi 90. aastateni nähti töövõimetust kui olukorda, kus riigi ülesanne oli tagada töövõimekaoga inimestele sissetulek. Täna vaatavad juhtivad heaoluriigid töövõimetusele hoopis teise nurga alt: väljakutse on inimese kaasamine ühiskonda ja tööturule. 

Mitmed Euroopa Liidu ja OECD riigid uuendasid möödunud kümnendil tervisekaoga inimestele suunatud hüvitiste korraldust. Seniste asendussissetulekut tagavate skeemide asemele tulid rangemad kvalifitseerumistingimused, paralleelselt lihtsustati ligipääsu tööturuteenustele ja teistele tööalase rehabilitatsiooni meetmetele. 

Veel samal teemal

Proosalisem põhjus on siin see, et tänapäeval ei ole vananeva rahvastikuga riikides luksust jätta keegi aktiivsest elust suurema aruteluta lihtsalt kõrvale. Samuti on töötamine tihtipeale pikemas perspektiivis inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele kasulikum kui passiivsus ja eraldatus ühiskonnast. 

Kasutamata võimalus tööandjatele 

Kuid mida toob reform kaasa tööandjale? Kuuleme ikka ja jälle Eesti tööandjad kurtmas töökäte puuduse üle ning ennustusi, et lähiaastatel süveneb struktuurne tööjõupuudus. Üha suurem hulk inimesi läheb pensionile, iive on madal, välismaale läinud tagasi ei kiirusta ning võõrtööjõu suhtes ollakse kohati skeptilised. Nii ongi töövõimereform kõige käegakatsutavam lahendus – tänu sellele sisenevad tööjõuturule tuhanded Eesti oma inimesed.

Suur osa eesootavast väljakutsest on tegeleda tööandjate eelarvamuste ja hirmudega ehk teadlikkuse ja valmisolekuga. Selle mõistmisega, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine on osa ettevõtte mainest, osa vastutustundlikust ettevõtlusest. 

Vähenenud töövõimega inimesed on tihtipeale head töötajad, kel on oskused, isikuomadused ning kogemused, mida tööandjad vajavad. Osa neist saab hakkama kõrgete nõudmistega töökohtadel, meenutage kas või enda tuttavaid ning näiteid Eesti poliitikute ja majandustegelaste seas. Tihti on nad pühendunud töötajad, olles nii eeskujuks teistelegi. Lisaks võib vaimne või füüsiline eripära anda osalise töövõimega inimestele ainulaadse konkurentsieelise, mida on välja toodud näiteks kohati autistide puhul. 

Vähenenud töövõimega töötajad on muutunud juba praegu meie igapäevaelu osaks ning üle 40 protsendi neist töötab. Lisaks suurenes töövõimereformi ettevalmistamise perioodil erivajadustega inimeste arv, kes otsivad töötukassa abil tööd. Aasta lõpu seisuga oli töövõimetuspensionäride ja teiste vähenenud töövõimega inimeste osakaal kasvanud töötukassa klientide seas koguni 12,1 protsendini (3610 inimest).

Töötukassa viib kokku töö ja töötaja

Eesti riik suhtub tõsiselt tööjõupuuduse probleemi ning usub osalise töövõimega inimestesse. Selle tõestuseks oleme töötanud välja mitmed tööandjaid motiveerivad toetused ja teenused. Näiteks maksab töötukassa kinni kuni 100 protsenti töökoha kohandamise kuludest. 

Kui eelnev tekitas teil huvi värvata (rohkem) osalise töövõimega inimesi, siis julgustame teid järgmise sammuna küsima selleks Eesti Töötukassast lisainfot ja tuge. Selleks valige töötukassas töötavate tööandja konsultantide seast endale sobilik ning küsige lisa. Konsultantide kontaktid leiab SIIT

Töövõimereform käivitub kolmes järgus 

  • 1. jaanuar 2016 - töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet hakkasid pakkuma abivajajatele uutel alustel teenuseid (sh tööandjatele). 
  • 1. juuli 2016 - uutel alustel hindamine ja toetuste maksmine käivitub, esialgu vaid n-ö uutele sisenejatele, kellel pole töövõimetust hinnatud. 
  • 1. jaanuar 2017 - uutel alustel hindamine ja toetuste maksmine käivitub ka praegustele töövõimetuspensionäridele. Üleminek kestab viis aastat ehk hindamisele tuleb minna vastavalt isiklikule kordusekspertiisi tähtajale. 

Töövõimereform: FAKTE

  • Töövõimereform on mahukas ja paljusid inimesi puudutav uuendus: töövõimetuspensionäre on Eestis ligi 100 000, neile lisanduvad tööandjad ning need, keda reform puudutab kaudsemalt (sugulased, omastehooldajad jt).
  • Investeerime uuele töövõimesüsteemile üleminekusse enam kui 160 miljonit eurot Euroopa struktuurifondidest, millele lisandub riigi panus. Sealhulgas plaanime osutada 2016. aastal töövõimereformi sihtrühmale Eesti Töötukassa vahendusel tööturuteenuseid 7,8 miljoni euro eest.
  • Kõik töövõimetuspensionärid pole puuetega, neid on antud sihtrühmast ligi pool. Lisaks on töövõimereform esmajoones töövõimeskeemi uuendamine ehk selle kõrvale jäävad alles puudetoetused, mida makstakse lisaks noortele ja eakatele.
  • Töövõimereform puudutab kõiki püsiva töövõimetusega inimesi, sealhulgas neid, kes ei saa töövõimetuspensioni (nt töövõimekadu 10-30 protsenti). Uues süsteemis võetakse püsiva töövõimetusega inimeste asemel mõistena kasutusele vähenenud töövõimega inimene. Töövõimetuspensionäri asemel saab rääkida sel juhul töövõimetoetuse saajast.
  • Enamik püsiva töövõimetusega inimestest ei kasuta ratastooli. Tõsi, neist igal viiendal on põhidiagnoos lihasluukonna ja sidekoehaigused, kuid see ei viita automaatselt ratastoolile. Nende absoluutne enamus saab töötada kohas, mis pole ratastooliga ligipääsetav.
  • Püsiva töövõimetusega inimeste levinumad põhidiagnoosid on psüühika- ja käitumishäired, levinud on ka vereringeelundite haigused.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine 22.01.2018

    Tööinspektsiooni töötervishoiu talitus korraldas tööandjate hulgas küsitluse, mille fookuses oli naiste töötamise võimalused neis ametites, kus tavapäraselt töötavad mehed. Ettevõtete valikul keskenduti eelkõige nendele ...
    Loe edasi..

  • Tööjõupuudus on varsti meie kõigi probleem 17.01.2018

    Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab. Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmisel ...
    Loe edasi..

  • Puhkusegraafiku koostamise meelespea 17.01.2018

    Puhkusegraafiku koostamine on nõue, aga teisalt võimalus ettevõtte tegevusi, tootmisprotsesse planeerida.Töölepinguseadus näeb ette, et igal töötajal on õigus saada aastas põhipuhkust 28 kalendripäeva, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Enamasti tööandjad arvestavad töötajate soove, kui aga töötaja tahab puhata aasta esimeses kvartalis ja graafik veel puudub, siis saab seda teha eranditult vaid tööandja nõusolekul.Puhkuse ajakava tuleb töötajatele tutvustada kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
    Loe edasi..

  • Miks mõnes töökohas on hea töötada, aga teises mitte 16.01.2018

    Tõenäoliselt oleme me kõik kas kliendi või töötajana kogenud, et organisatsioonid on erinevad. Ühes levib positiivne õhkkond, uued ideed ja teeme-ära-vaim, teises pinged, igavus või ebakompetentsus. Esmane hinnang võib olla, et see ...
    Loe edasi..

  • Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste 16.01.2018

    Transpordis ja logistikas jääb tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks puudu juhtidest ja tippspetsialistidest ning ostuspetsialistidest, selgus OSKA uuringust. --related-- Uuringu ühe autori, OSKA analüütik Anneli Leemeti sõnul prognoositakse transpordi ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • weekend
  • Denim
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
251976  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
99  Koolitust
22940  Artiklit
52265  Registreerunud kasutajat
36061  Nädalakirja tellijat
33289  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017