Merit
Kolmapäev, 24. Jaanuar
 

Ülemaailmne vaimse tervise päev

Kahekümnendat korda toimunud ülemaailmse vaimse tervise päeva raames korraldatav teabekampaania toob esile vajaduse pöörata rohkem tähelepanu depressioonile kui üha kasvavale rahvusvahelisele probleemile.

Veel samal teemal

Depressioon on väga levinud psüühikahäire, millel võivad olla rasked tagajärjed. Seda haigust on võimalik siiski edukalt ravida. 2020. aastaks saab depressioonist tähtsuselt teine töövõimetuse põhjus (WHO, 2001), 2030. aastaks on see suurim haiguskoormuse põhjustaja (WHO, 2008).

Depressioon annab olulise panuse ülemaailmsesse haiguskoormusesse ja see haigus ei tunne etnilisi, rassilisi, geograafilisi ega sotsiaalmajanduslikke piire. Depressioon on majandusega tihedalt seotud, sest depressiooni tõttu kaob inimesel võime teha igapäevaseid toiminguid. Ravimata jäetud depressioon võib ohustada nii haiget ennast kui ka teisi inimesi ja lõppeda suitsiidiga.

Oluline on eristada tavalist kurvameelsust ja kliinilist depressiooni. Iga inimene on vahetevahel kurb, kuid tõeline depressioon on kliiniline probleem. See ei ole depressiooni põdeva inimese süü ja mitte kedagi ei tohi depressiooni põdemise tõttu häbistada või alavääristada. See ei ole nõrga isiksuse tundemärk. Siiski on äärmiselt oluline selle probleemi korral abi otsida. Ilma sekkumiseta võivad sümptomid kesta nädalaid, kuid ja aastaid. Tegemist on haigusega, mis ei lase inimesel normaalset elu elada, näiteks tööl ja koolis käia ning muid igapäevatoiminguid teha. Depressioonis inimesel kaob huvi tegevuste vastu, mida ta muidu nautis, samuti võivad tekkida muud terviseprobleemid. Inimese aktiivsus väheneb, tekivad une- ja söömisprobleemid, langeb enesehinnang. Depressioon on kogu maailmas oluliseks majandustakistuseks, mis ei mõjuta mitte ainult seda põdevaid inimesi, vaid ka nende peresid, kogukonda, tööandjaid, tervishoiusüsteemi ja üldist riigieelarvet. Samuti on paljudes suure sissetulekuga riikides korraldatud uuringutest saadud kindlaid tõendeid selle kohta, et lapsepõlveaegse depressiooni ravimata jätmine võib avaldada täiskasvanueas olulist ja pikaajalist sotsiaalset ning majanduslikku mõju.

2008. aastal alanud majanduslangus suurendas kogu maailmas oluliselt depressiooni põdevate inimeste arvu, samuti vähenes eelarvekärbete tõttu psühhiaatriateenustele eraldatava raha hulk. WHO Euroopa piirkondlik direktor Zsuzsanna Jakab ütleb WHO brošüüri "Majanduskriiside mõju vaimsele tervisele" (2011) eessõnas, et praegune majanduskriis on vähendanud oluliselt majandustegevust, suurendanud töötust, viinud kinnisvaraturu langusesse ja suurendanud vaesuses elavate inimeste arvu. Selle tagajärjel on toimunud riigieelarvete oluline kärpimine ning paljud riigid seisavad silmitsi tervishoiu ja heaolu valdkonnas saabunud kokkuhoiuajastuga.

Perest ja sõpradest võib depressiooni põdevale inimesele olla tohutu abi. Ülemaailmse vaimse tervise päeva raames välja antud teabekogumik sisaldab faktipõhiseid juhiseid selle kohta, kuidas depressiooni korral abiks olla. Samuti võib pöörduda perearstide, vaimse tervise organisatsioonide, perede tugirühmade, eneseabirühmade ja psühhiaatriaspetsialistide poole, kes on valmis abivajajaid aitama.

Ülemaailmne Vaimse Tervise Föderatsioon kutsub meediat üles harima üldsust sellel olulisel teemal ja levitama ühtlasi teavet ka selle kohta, et depressioon on ravitav.

Ülemaailmne Vaimse Tervise Föderatsioon (WFMH) hakkas tähistama ülemaailmset vaimse tervise päeva 1992. aastal; tegemist on ainsa iga-aastase ja ülemaailmse teavituskampaaniaga, mis keskendub iga kord mõnele vaimset tervist ja psüühilisi häireid puudutavale teemale ning mida tähistatakse nüüd, 10. oktoobril enam kui 90 riigis kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil teemapäeva raames korraldatavate ürituste ning programmidega.

Lisalugemist SIIT.

  • Autor: Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing
  • Allikas: terviseinfo.ee
Seotud märksõnad: vaimne tervis, tööstress
Maksuvaba tulu

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid 23.01.2018

    Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringus ...
    Loe edasi..

  • Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine 22.01.2018

    Tööinspektsiooni töötervishoiu talitus korraldas tööandjate hulgas küsitluse, mille fookuses oli naiste töötamise võimalused neis ametites, kus tavapäraselt töötavad mehed. Ettevõtete valikul keskenduti eelkõige nendele ...
    Loe edasi..

  • Puhkusegraafiku koostamise meelespea 17.01.2018

    Puhkusegraafiku koostamine on nõue, aga teisalt võimalus ettevõtte tegevusi, tootmisprotsesse planeerida.Töölepinguseadus näeb ette, et igal töötajal on õigus saada aastas põhipuhkust 28 kalendripäeva, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Enamasti tööandjad arvestavad töötajate soove, kui aga töötaja tahab puhata aasta esimeses kvartalis ja graafik veel puudub, siis saab seda teha eranditult vaid tööandja nõusolekul.Puhkuse ajakava tuleb töötajatele tutvustada kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
    Loe edasi..

  • Tööjõupuudus on varsti meie kõigi probleem 17.01.2018

    Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab. Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmisel ...
    Loe edasi..

  • Miks mõnes töökohas on hea töötada, aga teises mitte 16.01.2018

    Tõenäoliselt oleme me kõik kas kliendi või töötajana kogenud, et organisatsioonid on erinevad. Ühes levib positiivne õhkkond, uued ideed ja teeme-ära-vaim, teises pinged, igavus või ebakompetentsus. Esmane hinnang võib olla, et see ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Regionaalhaigla
  • Tallinna linnatranspordi
  • resa
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252007  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
96  Koolitust
22953  Artiklit
52273  Registreerunud kasutajat
36064  Nädalakirja tellijat
33290  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017