aastaaruanne 2017
Neljapäev, 14. Detsember
 

Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas

Kui siiani oleme tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt  töötutele, siis alates maist toetame teadmiste ning oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Veel samal teemal

Uusi teenuseid välja töötades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu vajadus tööturul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba täna kiita. Kvalifitseeritud tööjõu nappust on arengut pärssiva tegurina pidevalt välja toonud meie omad ettevõtjad. Samuti paigutusime Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud tööjõu ja infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.

Pidev teadmiste ja oskuste täiendamine on kujunemas töö lahutamatuks osaks. Uued tehnoloogiad ja majandusharud, nagu ka nendega kaasnev tööelu muutumine, seavad töötajatele uusi nõudmisi. Teadmised ja oskused või nende puudumine mõjutab üha enam inimeste töötamise võimalusi, sissetulekuid ja toimetulekut. Mida kõrgem haridustase, seda suurem töine sissetulek, kinnitavad arvukad rahvusvahelised uuringud. See leidis kinnitust ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016. aastal tehtud analüüsis, kus vaadeldi kutse- ja kõrghariduse omandanute sissetulekuid. Selgus, et kõrgharitud inimesed teenivad keskharitutest ligi 50% enam. Kutsehariduse ja üldharidusega inimeste sissetulekutes olulist vahet ei täheldatud, küll mõjutas järgneva haridustaseme olemasolu seda, kas inimesel üldse õnnestus tööd leida. Selle taustal teame, et suur osa (29% 2016a.) Eesti tööjõust on täna kas põhi- või üldkeskharidusega ning ei oma erialast kutse- või kõrgharidust.

Mida ja kellele pakume?

Uute teenustega toetame teadmiste ja oskuste omandamist kasvava tööjõuvajadusega ametitele, kus juba täna töötajaid napib. See aitab nendes valdkondades leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, suunata inimesi lisaväärtuslikumale tööle ning innustada ettevõtteid tootlikkust kasvatama. Sel aastal on toetatavateks valdkondadeks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö, metalli- ja masinatööstuse, keemia- ja plastitööstuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnas. Erialade valik põhineb OSKA analüüsidel, mis käsitlevad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul.

Töötajatele pakume teadmiste ja oskuste arendamiseks ning kvalifikatsiooni tõstmiseks kahte uut võimalust. Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud töötajatele, kel on puuduvate või vananenud oskuste tõttu suurem töö kaotamise risk või kes peavad tervise tõttu ametit vahetama. Valida saab 40 haridusasutuse ja 175 erineva pikkusega kutse-, kõrg- või rakenduskõrghariduse õppekava vahel. Näiteks on võimalik asuda bakalaureuseõppesse omandama rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia või tootedisaini erialal, või kutseõppesse palkmajaehitaja, laevaelektriku või hooldustöötaja eriala.

Täiendusõpe koolituskaardiga on suunatud eelkõige madalama sissetulekuga töötajatele (kuni 1,7-kordne alampalk), kellel puudub erialane haridus, töötamiseks vajalik eesti keeleoskus või kes on üle 50ne aasta vanad. Koolituskaarti saavad kasutada ka töötajad, kelle õppimisvajadus on seotud tervisega. Lisaks kasvuvaldkondadele on töötajatel koolituskaardiga võimalik täiendada eesti keele ja infotehnoloogia oskusi.

Tööandja saab koolitustoetust uute töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondadesse ja muutustega kohanemiseks. Koolitada saab näiteks töötajaid, keda värvatakse juba eespool nimetatud IKT sektorisse, kus OSKA hinnangul on konkurentsivõime säilitamiseks aastaks 2020 vaja tänasega võrreldes 1,5 korda rohkem spetsialiste, sealhulgas peaks programmeerijate arv kasvama 61%.

Muutustega kohanemise all on mõeldud olukordi, kus tööandja peab koolitama olemasolevaid töötajaid seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise, näiteks uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega. Sageli ei ole tööandjatel, eriti mikro- ja väikeettevõtetel, töötajate süsteemseks arendamiseks piisavalt vahendeid. Seetõttu võib ootamatu muudatus või konkurentsis püsimiseks vältimatu arenguvajadus tähendada, et ettevõte ei ole võimeline oma tegevust jätkama. Töötajale tähendab see omakorda töö kaotust. Koolitustoetus panustab seega ühelt poolt ettevõtete jätkusuutlikkusse, teiselt poolt töötajatesse, kes säilitava töö ja peaks tänu uutele oskustele parandama oma sissetulekuid ja üldisi väljavaateid tööturul.

Tööandjaid toetame mahukamate koolituste puhul, millega kaasnevad tavapärasest suuremad lisakulud.

Kõigist võimalustest ja täpsematest tingimustest saab ülevaate töötukassa kodulehelt. Esimese kuu kogemus näitab, et valmisolek ja vajadus juurde õppida on olemas. Huvi tööandja koolitustoetuse vastu on tundnud mitmed tööandjad, taotluse esitamiseni on neist jõudnud neli, kelle koolitusvajadus on seotud muudatustega ettevõtte majandustegevuses. Koolitusplaani on töötukassa tänaseks kokku leppinud ligi saja inimesega. Suurem osa neist soovib oskusi täiendada koolituskaardiga, tasemeõppe toetuse taotluse on esitanud 12 inimest. Koolituskaardi koolitusest on seni kõige populaarsemaks osutunud eesti keele õpe ja arvutikoolitus. Näiteks soovib eesti keelt õppida Narva hotelli toateenija, kellele teeb muret, et tema eesti keele oskus ei ole piisav senisel töökohal jätkamiseks. Samuti loodab ta, et parem keeleoskus suurendab tema võimalusi leida uut tööd. Tasemeõppes on toetust taotletud sotsiaaltöö ja IT valdkonda õppima asumiseks, valitud erialade seas on aga näiteks ka mesiniku ja laevajuhi õpe. Esimeste taotlustega on ilmnenud suurem ümberõppe vajadus inimestel, kes tervise tõttu ei saa jätkata senisel töökohal töötamist. Näiteks soovib uut eriala omandada Tartumaa naine, kes ei suuda tervise tõttu enam sooritada füüsilisi katseid, mis tema praegusel töökohal on kohustuslikud. Seetõttu otsib ta uut tegevusvaldkonda, mis sobiks tema isikuomadustega, kuid kus poleks koormust seljale ja suurt füüsilist pingutust.

  • Autor: Annika Sepp, tööhõive osakonna nõunik
  • Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Vaid 13% ehitusplatsidel on tagatud töötajate turvalisus 13.12.2017

    Tööinspektsioon kontrollis, kuidas on ehitusplatsidel tagatud siseviimistlusega tegelevate töötajate ohutus. Ette teatamata kontrolliti 55 ehitusplatsi, kus tuvastati 157 rikkumist. Tehti viis ettekirjutust,  keelustati nelja töövahendi kasutamine ja ühel plat ...
    Loe edasi..

  • Töötukassa statistika novembris 2017 13.12.2017

    Novembrikuu lõpu seisuga oli töötuna registreeritud* 30 553 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,8%. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 9 362 ehk 31%. Võrreldes eelmise kuuga novembris registre ...
    Loe edasi..

  • Töö- ja kaitsejalanõude tähtsus 13.12.2017

    Töö- ja kaitsejalanõude valikul tuleb tähelepanu pöörata nii mugavusele kui ka ohutusele. Pikad tööpäevad püstijalu väsitavad alaselga ning jalgu. Samuti ei vähenda sobimatud jalanõud põrutust ning tööst tekkivaid ...
    Loe edasi..

  • Kas Eesti on uus Soome? 13.12.2017

    Kui eestlane ostab laevapileti, siis muutub ta poole tootlikumaks ning hakkab ligi kolm korda kõrgemat palka teenima. On see Soome lahe lainetuse müstiline mõju? Erinevus Eesti ja Soome sissetulekute tasemes on viimaste kümnendite jooksul küll vähenenud, Soome kogu ...
    Loe edasi..

  • Lastehoid töökohal säästab närve ja loob turvatunnet 12.12.2017

    Töötajate meelest on unistuste tööandja üheks omaduseks ka see, kui ta pakub töökohal võimalust lastehoiuks, selgub Äripäeva unistuste tööandja konkursilt. Et väikeste vanemad ei peaks tööle naastes nii palju muretsema. Kui ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Joulumang 2017
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • timbeco
  • estanc
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250655  Foorumi postitust
351  E-poe toodet
87  Koolitust
22752  Artiklit
51962  Registreerunud kasutajat
35911  Nädalakirja tellijat
33164  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017