Uued töötamise vormid aitavad tööjõudu leida ja hoida

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Inimeste töine argipäev on paarisaja aastaga tundmatuseni muutunud. 19. sajandi alguses ootas töölist hommikul ärgates ees 10-tunnine vahetus kitsas, kuumuse ja mürgiste aurudega täidetud tehases palga eest, mis määras nad jätkuvasse vaesusesse. Perekonna ülalpidamiseks pidid sageli tööl käima ka lapsed.

Tänasel päeval ootab inimest hommikul reeglina ees 8-tunnine tööpäev konditsioneeritud ning valges ruumis lõunapausi ja muude mugavustega ning lapsed saab lasteaeda või kooli viia. Töötamise vormid muutuvad aga edasi.

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi andmetel on alates aastatuhande vahetusest populaarsust võitnud mitmed uued töötamise vormid ning hiljutises raportis (2015) tuuakse trendidena välja järgmised.

  • Töötaja jagamine mitme erineva tööandja vahel, kes kokku pakuvad talle täiskohaga tööd.
     
  • Töökoha jagamine, kus mitu osakoormusega inimest täidavad ühe ametikoha.
     
  • Ajutine juhtimine, kus projekti raames kaasatakse üks või mitu eksperti lahendama mingit probleemi või saavutama tulemusi.
     
  • Juhutöö, kus tööandja kaasab töötajat vastavalt vajadustele.
     
  • IKT-põhine töö, kus töötaja täidab ülesandeid enda valitud kohas ja ajal.
     
  • Vautšeripõhine töö, mille korral tasub tööandja inimesele volitatud organisatsioonilt ostetud vautšeriga, mis katab nii palga kui ka sotsiaalkindlustusmaksed.
     
  • Portfellipõhine töö, kus inimene töötab mitme kliendi heaks ning on iseendale tööandjaks.
     
  • Hulgakesi töö, kus veebipõhised platvormid ühendavad tööandjaid ja töötajaid ning ülesanded jagatakse sageli väiksemate tükkidena paljude vahel.
     
  • Koostöö, kus vabakutselised või väikeettevõtted ühendavad jõud, et teha soovitud projekte.

Eesti ettevõtete kogemustest võib siia lisada veel lühendatud tööaja ja kontori kolimise töötajatele sobivamasse paika.

Tööaja lühendamine tõstab efektiivsust

Hea näite tööaja optimeerimisest leiab Elisa Eesti ASst. Ettevõtte personalijuhi Kaija Teemägi sõnul sai mõte alguse töötajate küsitlusest. "Vastajad mainisid, et lühem tööpäev ja kaugtöö tõstavad nende motivatsiooni ja seega otsustas Elisa töötajate heaolu parandamiseks katsetada lühema tööpäeva kontseptsiooni," avas Teemägi tausta. Pilootprojekti raames said müügitöötajad teha tavapäraste 8-tunniste tööpäevade asemel kuuetunniseid ning nende tööülesanded ja palk jäid sealjuures samaks.

"Klientidega suhtlemine on ääretult intensiivne töö ja pika päeva lõpuks võib väsimus takistada endast parima andmist. Lühema tööpäeva jooksul jaksab inimene töötada intensiivsemalt, klient saab parema teeninduskogemuse ning hiljem jagub energiat ka perele ja hobidele," kirjeldas personalijuht kasu. Tema sõnul olid Kristiine esinduses tehtud prooviperioodi tulemused väga positiivsed ning sama kontseptsiooni plaanitakse juurutada ka teistes Elisa esindustes.

Kontori kolimine töötajatele lähemale

Hea tööjõu leidmine ja hoidmine on paras pähkel paljudele, eelkõige aga IT-ettevõtetele. Siin tuleb kasuks paindlikkus ja avatud meel uutele lahendustele.

Tarkvaraarenduse ettevõtte Proekspert tooteomanik Kunnar Kukk soovis kolida perega pealinna melust kaugemale, Pärnusse. Kõige lihtsamaks lahenduseks oleks olnud kaugtöö. Tal tekkis aga ka teine idee – luua Pärnusse harukontor.

"Uurisin ettevõttesiseselt, kas keegi oleks veel huvitatud Pärnus töötamisest ning leidsin ühe kolleegi. Peagi avaldas samas soovi ka üks uus töötaja ning sealt läks tee ainult ühes suunas," kirjeldas algust Kukk. Tema sõnul suhtus juhtkond mõttesse soosivalt ning nii turundus- kui ka personaliosakond toetasid vajalike tegevustega.

"Kuigi töötajate soovi järgi uue tööpaiga loomine võib tunduda emotsionaalse lahendusena, olid seal taga reaalsed kulu- ja tuluarvutused. Vaatasime projekti ka ärilisest vaatenurgast ning see pidi ennast ära tasuma," lisas tarkvaraettevõtte töötaja.

Nii pärnakatele kui sealt lähedalt pärit inimestele vähendab harukontor oluliselt tööga seotud sõite ning lubab nautida väikelinna eeliseid. "See on väärtus omaette, kui saad jalutada tööle mööda vaikseid tänavaid, viia last käe kõrval lasteaeda ja osta hommikul enne tööpäeva pagarikojast värskeid küpsetisi ja kohvi. Kulutasin aastas enne viis ööpäeva autoga tööle- ja kojusõiduks, aja, mille nüüd käin jala," võttis Kukk kokku.

Sarnasel mõttel võib olla jumet ka mõnes teises ettevõttes. "Esmalt on vaja ideele juhtkonna toetust. Selle elluviimine nõuab harjumuspärastest raamidest välja astumist," tõi IT-ettevõtte Proekspert töötaja välja põhilise väljakutse. Kokkuvõttes võib see osutuda aga väga praktiliseks ja motiveerivaks lahenduseks.

Uued töötamise vormid avardavad tööjõuturgu

Kaugtöö, harukontori loomine ning paindliku tööaja pakkumine peidavad endas võimalusi leida juurde motiveeritud töötajaid. "Lühendatud tööaeg võimaldab pakkuda töökohta neile, kellele tavapärane 8-tunnine töökorraldus ei sobi, näiteks õpilastele või lapsevanematele, kes soovivad veeta rohkem aega perega," selgitas Elisa Eesti AS personalijuht Kaija Teemägi. Tema sõnul on suurem produktiivsus lühema aja jooksul ja kohapaindlikult töötamine arvestatav juhtimisväljakutse. On näha, et aina enam juhte pooldab uusi tööviise ja seda peetakse äärmiselt oluliseks osaks motivatsiooniprogrammist.

Uute töötamise vormide rakendamine võib seega alata nii töötajast kui ka juhtkonnast. Oluline on teha esimene samm ja leida organisatsioonile sobivaimad lahendused.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll