Tööturg oli möödunud aasta viimases kvartalis töötajate jaoks soodne. Statistikaameti andmetel kiirenes hõive aastakasv eelneva kvartali 1,3%lt 2,3%le. Töötuse määr langes samal ajal 6,3%ni, viimase kümnendi keskmisest tasemest märksa madalamale.
Hõive kasvas ka maksu- ja tolliameti andmete põhjal: palgasaajate arv suurenes 2014. aasta teisel poolel isegi kiiremini kui statistikaameti tööjõu-uuringu hõive näitaja. Hõive kasvu suurendas osaliselt töötajate registreerimiskohustus. Töötukassa andmete järgi registreeritud töötus neljandas kvartalis ei langenud. Erinevus statistikaameti ja töötukassa andmetes võis tuleneda sellest, et töötud võtsid end töötukassas aktiivsemalt arvele.
Tööandjatele jäi aga vaba tööjõudu 2014. aasta jooksul järjest napimaks. Töötajate hoidmiseks ja värbamiseks tuli maksta palgakuludeks varasemast suurem osa loodud lisandväärtusest, mistõttu kasumid kahanesid. Majanduskasv kiirenes peamiselt rohkema tööjõu rakendamise tõttu ning vaid vähesel määral suurema tööviljakuse toel. Väheneva tööealise elanikkonna valguses pole säärane kasv pikema aja jooksul võimalik. Endiselt suur erinevus Eesti ja Põhjamaade tööviljakuse vahel näitab aga, et töötajate teadmistesse ja oskustesse investeerides saab kasvuvõimalusi märgatavalt suurendada.
