Vähenenud töövõimega inimesed leiavad tööd erinevatel elualadel

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Töötukassa analüüsiosakonna tehtud analüüs näitas, et kuue kuu jooksul pärast töötuna arvele tulekut asus tööle ligikaudu iga kolmas vähenenud töövõimega inimene. Võrreldes teiste töötutega kulub vähenenud töövõimega inimestel töö leidmiseks küll rohkem aega, kuid – nagu teisedki töötud – leiavad nad tööd kõigil tegevusaladel ja väga suuri erinevusi tegevusalade jaotuses kahe grupi vahel ei esine.

Analüüsis võrreldi 2015. aasta II ja III kvartalis töötuna arvele tulnud vähenenud töövõimega töötute tööle rakendumise valdkondi ja palgastatistikat teiste, terviseprobleemideta töötute statistikaga. Lisaks töötukassa enda andmetele kasutati analüüsis Maksu- ja Tolliameti töötamise registri ja töötasu andmeid.

Vähenenud töövõimega inimeste osakaal kõigist töötuna arvele tulnuist oli vaadeldud perioodil 14%. Töötuna arvele tulnuist alustas kuue kuu jooksul töötamist keskmiselt 47%, kusjuures vähenenud töövõimega inimeste seas oli tööle rakendunute osakaal 34% ja teiste töötute seas 50%.

Vähenenud töövõimega inimesed leiavad tööd kõigil tegevusaladel. Võrreldes teiste registreeritud töötutega rakendusid nad enam tervishoiu ja  sotsiaalhoolekande ning haldus- ja abitegevuste valdkonda.

Kui vaadata palgastatistikat, siis teenisid 2015. aasta II ja III kvartalis end töötuks registreerinud vähenenud töövõimega inimesed kuue kuu jooksul pärast tööle rakendumist keskmiselt 510 eurot kuus. Teiste tööle rakendunud töötute puhul oli see näitaja 674 eurot. Töötasu suureneb kuust kuusse, olles esimesel kuul teiste kuudega võrreldes oluliselt madalam, mida põhjustab näiteks see, et töötamist alustatakse sageli alles kuu keskel ja esimene palkki tuleb vaid osaline. Kuuendal kuul sai vähenenud töövõimega tööle rakendunud töötu keskmiselt 634 eurot, teised töötusest tööle liikujad aga 840 eurot. Mediaantöötasu oli sihtrühmade lõikes samal ajal vastavalt 530 ja 689 eurot.

Vähenenud töövõimega inimeste keskmiselt üle viiendiku võrra madalamat palka võib osaliselt selgitada näiteks töötamine vähemtasuvatel tegevusaladel, suurem vanemaealiste osakaal, kehvem haridus ning töötamine lihtsamatel töödel enne töötuks jäämist. Samuti võib üheks mõjutajaks olla vähenenud töövõimega inimeste sagedasem töötamine osalise tööajaga. 

Allikas:  Eesti Töötukassa

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll