Viimastel aastatel on jõustunud mitmeid olulisi muudatusi välismaalaste seaduses, mis lihtsustavad välismaalaste sisserännet Eestisse. Siiski näevad ettevõtjad seaduses endiselt kitsaskohti ja võimalusi, kuidas lihtsustada kolmandatest riikidest pärit välismaalaste Eestisse saabumisega ning siin elamise ja töötamisega, ettevõtlusega seonduvaid nõudeid.
Kõige suuremaks probleemiks peavad ettevõtjad seadusega määratud sisserände piirarvu, mille tõttu võivad palju potentsiaalsed tublid ettevõtjad ja töötajad siiski piiri taha jääda. Eestis on täna paljudes valdkondades tööjõupuudus ning see probleem süveneb järgnevatel aastatel veelgi. Seda probleemi on muude meetmete kõrval võimalik leevendada kolmandatest riikidest pärit inimeste palkamise teel. Kahjuks seab sisserände kvoot sellele võimalusele kitsad piirid. Näiteks täitus 2016. aastal sisserände piirarv (ca 1300 välismaalast) detsembris.
Kuigi selle aasta alguses vabastati suurinvestorid, iduettevõtjad ja nende töötajad ning IKT-erialadel töötavad välismaalased piirarvu alt, siis esineb kaubandus-tööstuskoja hinnangul suur risk, et ka enne selle aasta lõppu saab sisserände piirarv täis. Seetõttu tegi koda siseministeeriumile ettepaneku vabastada sisserände kvoodi alt ka need töötajad, kes tulevad tööle n.-ö. usaldusväärse ettevõtja juurde (nt on tegutsenud vähemalt kolm aastat, on korrektselt esitanud majandusaasta aruanded, puudub maksuvõlg jne).
Lisaks tegi kaubanduskoda ettepaneku asendada Eesti keskmise töötasu nõue statistikaameti viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutopalgaga. Selline nõue võimaldab tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata. Kui välismaalase töötasu peab olema vähemalt võrdne Eesti keskmise palgaga, aga tööandja põhitegevusala keskmine palk on väiksem kui Eesti keskmine palk, siis võib tekkida olukord, kus tööandja peab välismaalasele maksma suuremat töötasu üksnes põhjusel, et ta on välismaalane.
Koda on saanud ettevõtjatelt ka tagasisidet, et järjest rohkem tööandjaid eelistab välismaalasi palgata personalirendiettevõtja kaudu, sest see on ettevõtja jaoks lihtsam ja ka kiirem viis välistööjõu saamiseks. Praeguse seaduse järgi võib renditöö registreerida lühiajalise töötamisena või anda välismaalasele elamisloa töötamiseks renditöötajana, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist. Koda tegi ettepaneku, et kümne protsendi arvestamisel võetakse arvesse vaid kolmandatest riikidest pärit töötajate töötasufondi, mitte kõigi personalirendiettevõtja töötajate töötasusid.
Vaata kaubandus-tööstuskoja ettepanekuid lähemalt siit. (pdf)
