Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Välisvärbamistoetus on puuduv pusletükk, kuid puuduvaid tükke on veel

Autor
Marko Udras
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakond

Kui riik on otsustanud maksta tööandjatele välisvärbamistoetust, siis peaks toetusskeem laienema kõikidele välisspetsialistidele, mitte ainult IKT spetsialistidele. Riik peaks tööandjaid, kes värbavad välismaa tippspetsialiste, kellest Eestis on puudus ja keda me vajame, kohtlema võrdselt.

Maikuus avaneb kõikidel tööandjatel, kes on võtnud välismaalt tööle IKT spetsialisti, võimalus saada riigilt toetust 2000 eurot iga värvatud töötaja kohta. Toetuse saamiseks tuleb täita veel mõningaid täiendavaid tingimusi, kuid midagi väga bürokraatlikku ja üle jõu käivat siin tööandjale ei ole.

Riik on seadnud eesmärgiks, et tänu värbamistoetusele tuleb Eestisse tööle u 2000 välismaalast. On naiivne loota, et 2000-eurone toetus on Eesti ettevõtjale peamine motivaator välismaa IKT spetsialisti palkamiseks. See ei ole nii ja ei peagi olema.

Kuigi välisvärbamistoetuse mõju võib väike olla, on see siiski üks puudolev pusletükk suures pildis. Suure pildi all pean silmas tugiteenuseid, mida riik pakub tööandjatele ja välismaalastele, et Eestisse tuleksid elama ja tööle välisspetsialistid, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.

2000-eurone toetus tähendab ettevõtjatele seda, et välisspetsialisti värbamise kulud vähenevad. See võib motiveerida välisspetsialiste värbama eelkõige neid ettevõtjaid, kes on praegu mõelnud või plaaninud välisspetsialiste palgata, kuid ei ole seda veel mingil põhjusel teinud. Toetus pakub ettevõtjatele kindlustunnet, et kui ta investeerib välismaa IKT spetsialisti värbamisse ning see õnnestub, siis saab ettevõtja riigilt toetust 2000 euro ulatuses.

Kui ettevõtja võtab tööle mõne muu välismaa tippspetsialisti, kellest Eestis on puudus, näiteks inseneri, keevitaja või ettevõtte juhi, siis nende inimeste värbamiseks riik rahalist toetust ei maksa. Kuigi on teada, et lisaks IKT spetsialistidele on tööjõu puudus juba praegu ning edaspidi ka mitmete teiste tippspetsialistide seas.

Kaubandus-tööstuskoda on teinud riigile ettepaneku laiendada toetust ka teistes valdkondades tegutsevate välisspetsialistide värbamiseks. Seda tingimusel, et täidetud on ka muud värbamistoetuse saamise tingimused, sealhulgas vähemalt 2000-eurose töötasu nõue. Kui riik pakub toetust, siis ei peaks seda võimaldama vaid ühe valdkonna välisspetsialistide värbamiseks, vaid tingimused peaksid olema kõigile võrdsed.

Mitmed uuringud on näidanud, et Eestis on lähiajal vajadus kümnete tuhandete tippspetsialistide järele. Näiteks, OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raporti järgi on aastaks 2020 Eestil vaja u 37 000 IKT oskustega spetsialisti. Praegu on meil selliseid inimesi alla 30 000. See tähendab, et lähiajal on juurde vaja Paide linna elanike jagu IKT spetsialiste. Kahjuks ei suuda me ainult kohalike inimestega seda vajadust katta isegi siis, kui suureneb huvi IKT õppimise vastu ja õppekohtade arv. Seetõttu peame oma pilgud pöörama ka välismaa spetsialistide poole ning neid Eestisse tööle meelitama. See tähendab, et järjest rohkematel tööandjatel tuleb mõelda välismaa spetsialistide palkamisele. Värbamistoetus on üheks abimeheks, kuidas suurendada tööandjate valmisolekut ning pakkuda neile tuge välismaalaste värbamisel.

Samas on suurest pildist puudu mitmeid olulisemaid pusletükke kui värbamistoetus. Näiteks võib välisspetsialistide palkamisel saada esimeseks takistuseks sisserände kvoot. Probleeme on mujalgi. Kui välisspetsialist jõuab Eestisse, siis on ta sageli hädas avalike teenuste kättesaadavusega. Näiteks on välismaalasel keeruline leida lapsele inglisekeelset lasteaiakohta või perearsti, kes suhtleb mõnes võõrkeeles. Seega on ootus ja lootus, et välisvärbamistoetuse kõrval saab lähiajal ellu viidud nii mõnigi teine täna puuduolev pusletükk.

Ilmus esmakordselt 8. mail Äripäevas.

Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Taasiseseisvumis­päeval töötamisest 17.08.2018

    20. august on riigipüha, mis on reeglina töötajate jaoks vaba päev. Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
    Loe edasi..

  • Tööinspektsiooni infotelefon ei tööta 21. ja 22. augustil 15.08.2018

    Teisipäeval, 21. augustil ja kolmapäeval, 22. augustil ei tööta Tööinspektsiooni infotelefon (+372) 640 6000. Tööinspektsiooni poole on võimalik pöörduda küsimustega kirjalikult aadressil jurist|ät|ti.ee. Teie kirjale vastataks ...
    Loe edasi..

  • Tööturg püsib töötajasõbralik 14.08.2018

    Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest. Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris. Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasv ...
    Loe edasi..

  • Migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata 14.08.2018

    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ü ...
    Loe edasi..

  • Registreeritud töötute arv juulis veidi suurenes 10.08.2018

    Juuli lõpus oli töötuna registreeritud 29 992 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6%. Registreeritud töötute arv suurenes võrreldes eelmise kuuga 1,7% võrra. Registreeritud töötuse määr ol ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Keskkonnateenused
  • Rentest
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017