auto koolitus
Kolmapäev, 23. Mai
 

Välisvärbamistoetus on puuduv pusletükk, kuid puuduvaid tükke on veel

Autor
Marko Udras
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakond

Kui riik on otsustanud maksta tööandjatele välisvärbamistoetust, siis peaks toetusskeem laienema kõikidele välisspetsialistidele, mitte ainult IKT spetsialistidele. Riik peaks tööandjaid, kes värbavad välismaa tippspetsialiste, kellest Eestis on puudus ja keda me vajame, kohtlema võrdselt.

Maikuus avaneb kõikidel tööandjatel, kes on võtnud välismaalt tööle IKT spetsialisti, võimalus saada riigilt toetust 2000 eurot iga värvatud töötaja kohta. Toetuse saamiseks tuleb täita veel mõningaid täiendavaid tingimusi, kuid midagi väga bürokraatlikku ja üle jõu käivat siin tööandjale ei ole.

Riik on seadnud eesmärgiks, et tänu värbamistoetusele tuleb Eestisse tööle u 2000 välismaalast. On naiivne loota, et 2000-eurone toetus on Eesti ettevõtjale peamine motivaator välismaa IKT spetsialisti palkamiseks. See ei ole nii ja ei peagi olema.

Kuigi välisvärbamistoetuse mõju võib väike olla, on see siiski üks puudolev pusletükk suures pildis. Suure pildi all pean silmas tugiteenuseid, mida riik pakub tööandjatele ja välismaalastele, et Eestisse tuleksid elama ja tööle välisspetsialistid, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.

2000-eurone toetus tähendab ettevõtjatele seda, et välisspetsialisti värbamise kulud vähenevad. See võib motiveerida välisspetsialiste värbama eelkõige neid ettevõtjaid, kes on praegu mõelnud või plaaninud välisspetsialiste palgata, kuid ei ole seda veel mingil põhjusel teinud. Toetus pakub ettevõtjatele kindlustunnet, et kui ta investeerib välismaa IKT spetsialisti värbamisse ning see õnnestub, siis saab ettevõtja riigilt toetust 2000 euro ulatuses.

Kui ettevõtja võtab tööle mõne muu välismaa tippspetsialisti, kellest Eestis on puudus, näiteks inseneri, keevitaja või ettevõtte juhi, siis nende inimeste värbamiseks riik rahalist toetust ei maksa. Kuigi on teada, et lisaks IKT spetsialistidele on tööjõu puudus juba praegu ning edaspidi ka mitmete teiste tippspetsialistide seas.

Kaubandus-tööstuskoda on teinud riigile ettepaneku laiendada toetust ka teistes valdkondades tegutsevate välisspetsialistide värbamiseks. Seda tingimusel, et täidetud on ka muud värbamistoetuse saamise tingimused, sealhulgas vähemalt 2000-eurose töötasu nõue. Kui riik pakub toetust, siis ei peaks seda võimaldama vaid ühe valdkonna välisspetsialistide värbamiseks, vaid tingimused peaksid olema kõigile võrdsed.

Mitmed uuringud on näidanud, et Eestis on lähiajal vajadus kümnete tuhandete tippspetsialistide järele. Näiteks, OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raporti järgi on aastaks 2020 Eestil vaja u 37 000 IKT oskustega spetsialisti. Praegu on meil selliseid inimesi alla 30 000. See tähendab, et lähiajal on juurde vaja Paide linna elanike jagu IKT spetsialiste. Kahjuks ei suuda me ainult kohalike inimestega seda vajadust katta isegi siis, kui suureneb huvi IKT õppimise vastu ja õppekohtade arv. Seetõttu peame oma pilgud pöörama ka välismaa spetsialistide poole ning neid Eestisse tööle meelitama. See tähendab, et järjest rohkematel tööandjatel tuleb mõelda välismaa spetsialistide palkamisele. Värbamistoetus on üheks abimeheks, kuidas suurendada tööandjate valmisolekut ning pakkuda neile tuge välismaalaste värbamisel.

Samas on suurest pildist puudu mitmeid olulisemaid pusletükke kui värbamistoetus. Näiteks võib välisspetsialistide palkamisel saada esimeseks takistuseks sisserände kvoot. Probleeme on mujalgi. Kui välisspetsialist jõuab Eestisse, siis on ta sageli hädas avalike teenuste kättesaadavusega. Näiteks on välismaalasel keeruline leida lapsele inglisekeelset lasteaiakohta või perearsti, kes suhtleb mõnes võõrkeeles. Seega on ootus ja lootus, et välisvärbamistoetuse kõrval saab lähiajal ellu viidud nii mõnigi teine täna puuduolev pusletükk.

Ilmus esmakordselt 8. mail Äripäevas.

tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pallas
  • Hansaplant
  • prike
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255439  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22197  Artiklit
52723  Registreerunud kasutajat
36286  Nädalakirja tellijat
33470  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017