Viimase kümne aasta jooksul oli välismaal töötanud või elanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15–64-aastaseid inimesi ligi 70 000; kõige rohkem töötas välismaal 25-34-aastaseid inimesi, selgus Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringust.

2014. aastal asus Eestist välismaale elama üle 4500 inimese ning sama aasta igas kvartalis töötas välismaal, kuid omas püsielukohta Eestis, üle 20 000 inimese.

"Kuigi tagasitulijaid on vähem kui äraminejaid, on neid arvestataval määral. Sellest annab märku kasvõi see, et Eesti kodakondsusega inimeste osatähtsus sisserändajate seas on tublisti üle poole – 2014. aastal oli ligi 4000 sisserändajast üle 2500 Eesti kodakondsusega," kirjutas statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell blogis.

Kümne aasta jooksul oli välismaal elanud ja töötanud mehi naistega võrreldes kaks korda enam. "Sellel on tõenäoliselt kaks põhjust. Esiteks on naistel välismaale elama ja tööle minnes suurem tõenäosus sinna ka jääda. Teiseks on meeste seas oluliselt enam tööalaselt riikide vahel pendeldajaid. Hoolimata oma registreeritud elukohast Eestis, võisid uuringus osalenud mehed märkida lisaks välismaal töötamisele ka seal elamise," märkis Krusell.

Krusell tõi välja, et rahvuse baasil väljarände statistika oluliselt ei erine: "Numbriliselt oli eestlasi küll rohkem kui mitte-eestlasi, kuid eestlasi on ka rahvastikus rohkem. Seepärast tuleks vaadata, kui suur on olnud välismaal elanute ja töötanute osatähtsus rahvuseti. Vahe on marginaalne – eestlastest oli välismaal elanud ja töötanud 8 protsenti ning mitte-eestlastest 7,6 protsenti."