Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta valitsussektori eelarvepositsioon -0,2 protsenti SKPst, mis vastas täpselt rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis planeeritule. Pikaajalist tulude ja kulude vahet silmas pidav struktuurne eelarvepositsioon oli mullu ülejäägis.

Kui kokkuvõtvalt vastas eelarvepositsioon ministeeriumi ootustele, siis allsektorite lõikes oli tulemus erinev. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk kujunes prognoosis oodatust rohkem kui kaks korda suuremaks ja ulatus 0,4 protsendini SKPst. Eelkõige oli põhjuseks investeeringute suurenenud mahud, mida võib seostada ka valimistsükli kulminatsiooniga. Sellest tulenevalt lõpetasid kohalikud omavalitsused aasta ka oodatust pea 30 miljoni euro võrra suurema võlakoormusega.

Haigekassa lõpetas aasta tasakaalu lähedal ning töötukassa oli ülejäägis. Võrreldes ootustega olid fondide tulud suuremad ning kulud oodatust väiksemad. Sama kehtib ka keskvalitsust enim mõjutava riigieelarve kohta. Tekkepõhised maksutulud ületasid ootusi 7 miljonit eurot ning kõige rohkem panustas ülelaekumisse juriidilise isiku tulumaks. Investeeringute maht jäi seevastu väiksemaks ning tagasihoidlikumaks kujunesid ka näiteks vanemahüvitise ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksed.

Struktuurne eelarvepositsioon oli 2013. aastal ülejäägis. Majanduse maht oli eelmisel aastal allpool oma potentsiaalset taset ning seda arvestades kujunes struktuurne eelarvepositsioon nominaalsest positiivsemaks. Samuti mõjus positsiooni parandavana ajutised kvoodimüügi kulud, mis struktuurse eelarvepositsiooni arvestuses eemaldatakse. Täpsemad numbrid koos mõjudega järgmistele aastatele avaldab rahandusministeerium kevadises majandusprognoosis aprilli alguses.