Aprillis hinnad märtsiga võrreldes ei muutnud ning aastases võrdluses püsis inflatsioon 0,2 protsendil, näitavad Statistikaameti andmed. Väliskeskkonna mõjude tõttu on inflatsioon jätkuvalt väga madal.
Alanenud toorainehinnad, globaalsete hinnasurvete puudumine ning tugev euro on kaasa toonud impordihindade languse. Kuna tarbimises on oluline osa kaupadest imporditud, mõjutab see ühtlasi siinseid jaehindu ning tasakaalustab kiire palgakasvuga kaasnevat osa teenuste hinnatõusu.
Viimastel kuudel mõjutas hindu ka elektri odavnemine. Elektri börsihind on alanenud väga madalale tasemele, lisaks langetati aprillis ka võrgutasusid. Eelmainitud põhjustel oli elekter ja gaas kodutarbijatele 7 protsenti ning kaugküte 4 protsenti odavam kui aasta tagasi.
Aprillis võis oodata toiduainete kallinemist hooajalistel põhjustel, kuid soodne ilm on hoidnud värskete aiasaaduste hindu madala. Seetõttu pidurdus toiduainete hinnatõus aprillis tagasihoidliku 1,2 protsendini.
Madal inflatsioon jääb püsima ka suvekuudel ning hakkab seejärel järk-järgult kiirenema. See on seotud teenuste kallinemise, aiasaaduste aastataguse madala võrdlusbaasi ning maailmaturul osa toiduainete hinnatrendiga. Teenuste hinnatõusu põhjustavad palgakasvuga kaasnev hinnasurve ning tasuta kõrghariduse taandumine septembris.
Eurotsoonis kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul aprillis 0,7 protsendini. Eesti inflatsiooni võrdlemisel euroalaga kasutatakse harmoneeritud tarbijahinnaindeksit (THHI), mis võtab arvesse ka turistide kulutused. Hinnanguliselt võis Eesti THHI ulatuda aprillis 0,7-0,8 protsendini. Seega on Eesti inflatsioon alanenud euroalaga samale tasemele.
