Mitmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, sealhulgas Eesti, esitasid ühispöördumise ametisse asuvale Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu ühisturu edasiarendamise ettepanekutega.
Allakirjutanud riikide hinnangul tuleb ühisturu toimimiseks eemaldada veel olemasolevad tõkked teenuste vabalt liikumiselt, teha võimalikuks digitaalne asjaajamine sõltumata asukohast ja tugevdada ühisturu edasiarendamise juhtimist Euroopa Komisjonis, teatas majandusministeerium.
"Vastavalt Euroopa Komisjoni hinnangutele on teiste riikide ettevõtjate juurdepääs Eesti teenuste turule keskmisest parem, samuti on Eestis EL-i keskmisest tasemest parem seis digitaalses asjaajamises. Seega oleme arusaadavalt huvitatud, et sama heal tasemel juurdepääs ja digitaalne asjaajamine ootaks Eesti ettevõtjaid ees teistes liikmesriikides," ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo pressiteates.
Teenuste ühise turu realiseerimiseks on vaja liikmesriikides teenuste osutamisega seotud erinõudeid vähendada või riikide vahel ühtlustada. Lisaks jäikadele kutsekvalifikatsiooninõuetele pärsivad teenuste osutamist teises liikmesriigis sageli ka piirangud teenuseosutajate arvule, nõuded ettevõtte juriidilisele vormile või osaluste jaotusele. Ehitussektoris on turule sisenemisel sageli takistuseks pikalevenivad loaandmise protseduurid ja piirangud tegevuse reklaamile.
EL-i õigusaktid peavad hakkama arvestama tendentsiga, et kaubatootmisega koos pakutakse arvukalt teenuseid ning seetõttu pole enam võimalik kaupu ja teenuseid õiguslikult eraldiseisvalt käsitleda ega üksteisest sõltumatutele regulatsioonidele allutada.
Selleks, et EL-i ühisturul tegutsemisel saaks kasutada aega kokkuhoidvaid ja tootlikkust suurendavaid digitaalseid kanaleid, peavad Euroopa Komisjoni õigusaktid võtma arvesse digitaalsete lahenduste kasutamist igapäevases äris ja asjaajamises. Vajalik on piisava digitaalse infrastruktuuri ja sideteenuste olemasolu mõistliku hinnaga, sealhulgas tuleb jätkuvalt vähendada ülemäära kõrgeid tasusid, mis võivad kaasneda kõne- või andmesideteenuste kasutamisega teises EL-i liikmesriigis.
Digituru arengule aitab kaasa EL-is kasutatavate standardite, näiteks e-arvete ja digitaalse raamatupidamise standardite loomine. Eesti jaoks on oluline, et standardiloomes eelistataks kõrge küberturvalisuse tasemega alternatiive.
Euroopa Komisjoni kutsutakse ka üles otsima lahendusi olukorrale, kus väiksemate ja keskustest kaugemal asuvate riikide tarbijatel pole sageli võimalik teatud kaupu või teenuseid e-poest osta, kuna tarnevõrgustik nendeni ei ulatu.
Pöördumine anti kolmapäeval üle Euroopa Komisjoni peasekretärile Catherine Dayle. Pöördumisele kirjutasid alla Tšehhi, Rootsi, Läti, Taani, Saksamaa, Malta, Holland, Suurbritannia, Rumeenia, Leedu, Eesti, Iirimaa, Soome, Poola, Sloveenia ja Slovakkia.
