Valitsuse tänase otsuse kohaselt on uuel õppeaastal riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot laenutaotleja kohta.

Sama maksimaalmäär kehtis ka lõppeval õppeaastal. Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestati seda, et laenu võtjaid on väga vähe ning juba praeguse maksimaalmäära juures tekib õppuritel lõpetamise järel märkimisväärne laenukoormus.

Õppelaenu võtjate osakaal õppelaenuõiguslike õppurite hulgast on vähenenud alates 2009. aastast. Kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2015/2016. õppeaastal ainult 6% ehk veidi alla 3600 õppija. Samal õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike õppurite ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, kuid laenu võtjate arv vähenes sellegipoolest.

Õppelaenu sihtrühma olukord on palju muutunud võrreldes õppelaenu algusaastatega. Täiskoormusega õppijad ei pea enam õppemaksu maksma, samuti on suurendatud üliõpilaste toetuspaketti – lisandunud on vajaduspõhine õppetoetus ja eritoetus ning mitmed stipendiumid. Laenuvõtjate osakaalu vähenemist on mõjutanud ka asjaolu, et alates 2009. aastast ei kustutata enam õppelaenu avaliku sektori töötajatel ja alla 5-aastast last kasvatavatel vanematel. Üldine sotsiaal-majanduslik olukord on paranenud ning inimesed teadvustavad paremini finantskohustustega seotud riske ja võimalikke tagajärgi.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.