Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta veebruaris 49 miljoni euroga plussis. Erinevalt jaanuarist ei mõjutanud jooksevkontot veebruaris ühekordsed tegurid ja see taastus viimase aja tavapärasel tasemel.
Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastatagusega võrreldes üle kahe korra ja oli 91 miljonit eurot. Kaubaeksport kasvas 4%, import jäi aastatagusele tasemele, mistõttu kaupade konto puudujääk vähenes kaks korda ja oli 30 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk oli 121 miljonit eurot, 19 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem. Suurenes nii teenuste eksport kui ka import – eksport kasvas 13%, import 10%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool oli kokku 40 miljonit eurot.
Veebruaris oli jooksev- ja kapitalikonto kokku 67 miljoni euro suuruses ülejäägis ehk Eesti majandus oli taas muu maailma suhtes netolaenuandja.
1Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 8. juunil 2017.
