Alates neljapäevast, 15. juunist kaovad Euroopa Liidus rändlustasud.
"Euroopa Liidu olemust iseloomustab inimeste kokkuviimine ja nende elu kergemaks tegemine. Rändlustasude kadumine on tõeline Euroopa edulugu," märkisid ühisavalduses Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Malta peaminister Joseph Muscat ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Alates 15. juunist saavad Euroopa Liidus reisivad kodanikud helistada, saata sõnumeid ja kasutada andmesidet sama tasuga, mida makstakse koduriigis.
Soome mobiilsideoperaatorid Telia, DNA ja Elisa palusid juuni alguses Soome kommunikatsiooni regulatsiooniametilt (FICORA) vabastust Euroopa Liidu juunis rakenduvast uuest rändlustasude süsteemist.
5. juunil New Europe’is avaldatud artiklis kirjutati, et kokku on kuue Euroopa Liidu riigi regulatiivsed ametid saanud sarnaseid taotlusi üheteistkümnelt mobiilsideoperaatorilt.
Elisa Eesti esitas mais tehnilise järelevalve ametile (TJA) taotluse regulatsioonist kõrvale jääda, sest regulatsiooniga liitumine põhjustaks Eestis mobiilse interneti kasutusmahtude vähenemise ja siseriiklike hindade kasvu. Tehnilise järelevalve amet andis Elisale loa kasutada jätkusuutlikkuse mehhanismi, mis võimaldas Elisal turule tuua erinevad ja kliendi vajadustest lähtuvad roamingu lahendused.
Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen rõhutas, et Elisa olemasolevatele klientidele jäävad kehtima tänased paketitingimused. "Tänaste hulgihindade juures ei näe me, et saaksime hetkel veel paketid Eestis ja Euroopa Liidus ühtlustada. Ootame hulgihindade normaliseerumist ja loodame, et saame regulatsiooniga täies mahus liituda," ütles Seppänen mais.
Mullu oktoobris ütles Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip, et telekomifirmad on aastaid rääkinud, et hinnad hakkavad tõusma, kuid tegelikkuses ei ole seda kunagi juhtunud. Seda nii kohalikul turul, kui ka rändlustasude osas.
"Ja alati pärast igat turu avanemist on operaatorid ka möönnud, et jah, me kaotasime küll kasumimarginaalides, kuid kuna inimesed hakkasid rohkem tarbima, siis mahtudes me võitsime ja lõppkokkuvõttes oli see päris kasumlik otsus," märkis Ansip toona.
