Andmete automaatse edastamise 21. sajandi tehnoloogia Aruandlus 3.0

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Oktoobris 2015 tegid majandus- ja taristuminister, ettevõtlusminister, rahandusminister ja riigihaldusminister ühispöördumise ettevõtlusorganisatsioonidele, soovides ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks.

Üleskutsele reageerinud organisatsioonide ootused olid järgmised:

  • ettevõtjate koormust andmete esitamisel riigile tuleb väheneda,
  • ettevõtjatelt kogutakse vaid minimaalne hulk andmeid,
  • kord riigile esitatud andmeid ei või riik uuesti küsida,
  • andmete esitamine on lihtne ja mugav.

Nullbürokraatia algatusest kasvas välja projekt "Aruandlus 3.0", et viia andmete kogumine uutele alustele nii tehnoloogiliselt kui ka olemuslikult, mis tähendab tehingupõhiste andmete automaatset hõivet.

Millest selline nimetus? Andmeid edastati varem paberil. Tehnoloogia areng tõi võimaluse täita valmisgenereeritud aruandeid elektroonilistes kanalites. E-kirja teel edastatud PDF-vormingus arve ei ole veel e-arve, kuid e-arvekeskkonna kaudu esitatud standardarve võimaldab seda infosüsteemides automaatselt eeltöödelda. Sama eesmärk kehtib ka andmete edastamisel projektiga "Aruandlus 3.0" loodavate uute kanalite korral.

Projekti juhtrühm kogunes esimest korda 2016. aasta jaanuaris. Eesmärk oli luua ettevõtjatele tänapäeva võimalustele vastav automatiseeritud andmeedastuskanal, kus statistilisi ja raamatupidamisandmeid saaks asjaomastele ametkondadele edastada otse ettevõtte infosüsteemi eri osadest.

Andmekogujatena on projekti "Aruandlus 3.0" kaasatud statistikaamet (SA), maksu- ja tolliamet (MTA) ja Eesti Pank (EP). Aruandlus 3.0 on planeeritud uue, andmete edastamise täiendava võimalusena ja selle käivitumisel ei kao vähemalt esialgu ükski senistest võimalustest. Senises kommunikatsioonis aeg-ajalt kõlanud väide, et maksudeklaratsioonid kaovad ja andmekogujad hakkavad vajalikke andmeid ise koguma, on tõde veidi moonutanud. Nagu juba öeldud, ükski olemasolev kanal ei kao ja keegi andmekogujatest ei saa ligipääsu andmekogujate infosüsteemidele.

Mis kasu toob Aruandlus 3.0 ettevõtjale ehk andmeesitajale? Andmete kogujad (projekti praeguses etapis SA, MTA ja EP) töötavad esmalt välja kogutavate andmete ühtse liigituse (ontoloogia). Seejärel avalikustatakse ontoloogia nimetatud asutuste veebilehtedel ja majandustarkvara arendajad saavad selle ontoloogia XBRL kirjelduse abil luua liidestused andmeedastuseks. Pärast uuenduste installimist ettevõtte raamatupidamissüsteemi avaneb kasutajal võimalus määrata oma süsteemis, milliseid algandmed, millal ja kellele edastatakse. Nende funktsioonide aktiveerimise järel hakkab andmeedastus määratud mahus toimuma automaatselt. Aruannete genereerimine esitatud algandmete põhjal hakkab toimuma andmekogujate infosüsteemides. Teisisõnu, kui veebikeskkonnas aruannet sisestades tuli andmeesitajal ise arvutada kõik küsitavad muutujad, siis andmete automaatse esitamisega teeb vajalikud arvutused andmete koguja (SA, MTA, EP).

Just siin näevad andmekogujad ettevõtete halduskoormuse märgatavat vähenemist. Tekib võimalus edastada kogutavaid andmeid automaatselt n-ö taustal toimuva tegevusena.

Praegune olukord

Maksu- ja tolliameti ning statistikaameti koostöös on valminud tarkvaraarendajatele mõeldud palga- ja tööjõuandmete taksonoomia osa ontoloogiast, lähteandmete ja XBRL GL protokolli näidis, mis on kättesaadavad mõlema ameti kodulehelt (MTA, SA).

Esimesed tarkvarafirmad on juba asunud uuendust välja töötama. Siit ka soovitus ettevõtjatele: küsige oma tarkvaraarendajalt andmete automaatseks edastuseks liideseid ja võtke need kasutusele – teie elu muutub muretumaks!

Mida toob tulevik

"Aruandlusega 3.0 hõlvatav andmehulk on jagatud rühmadeks, millest valminud palga- ja tööjõuandmestik on üks rühm.

Praegu töös olevate andmerühmade loetelu on järgmine: tulud-kulud, kaupade väliskaubandus, teenuste väliskaubandus, varad, kohustused, omakapital ja hinnad.

Mis toimub mujal?

Euroopas tehakse praegu nii riigiti kui ka piiriüleselt paljusid reaalajas toimivaid majandusprojekte. Meie projektiga tehnoloogiliselt kõige sarnasem on käsil Soomes, kuid seal on kaks märkimisväärset erinevust.

Kasutades küll sarnast tehnoloogilist platvormi, arendatakse seda eelkõige maksuinfo kogumiseks ja sinna ei ole planeeritud statistiliste algandmete kogumist.

Teiseks erinevad projektide tähtajad. Eesti väiksuse tõttu on meie projekti tähtajad märksa lühemad. Taas on Eestil võimalus olla uuenduslik teenäitaja, seekord automaatse andmeedastusvõimaluse loomisel ettevõtjatele.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll