Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2016. aasta augustis 98 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk ulatus 139 miljoni euroni ja oli seega 36 miljoni euro võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kaubaeksport kasvas kiiremini kui -import (vastavalt 12% ja 9%) ning see kahandas kaupade konto puudujäägi 33 miljoni euroni. Välismajandusliku tegevuse aktiivsust mõjutas 2016. aasta augustis muu hulgas suurem tööpäevade arv kui eelmise aasta augustis. Nii teenuste eksport kui ka import kasvasid 8% ja teenuste konto ülejääk suurenes 172 miljoni euroni. Teenuste ekspordis kahanes veoteenuste ning kasvas reisiteenuste ja muude teenuste maht, teenuste impordis kasvas kõigi peamiste teenuseliikide maht. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool oli kokku 41 miljonit eurot, mida on 5 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.
Jooksev- ja kapitalikonto summa oli augustis 110 miljonit eurot. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem vahendeid, kui sealt kaasasid.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2016. aasta kolmanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 9. detsembril 2016.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku algallikate kombineeritud süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilansse. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt SIIT.
