Eestis biomajanduse süsteemne väljaarendamine võiks olla üks majanduskasvu alusest ning aidata maapiirkondadesse töökohti juurde luua, leidsid teadlased ja põllumajandustootjad teisipäeval toimunud Põllumajandusteaduste nõukogu istungil.
Põllumajandusteaduste nõukogu liikmed leidsid, et strateegilisem lähenemine biomassi väärindamisele on eelduseks elatustaseme tõusule Eesti maapiirkondades, teatas maaeluministeerium.
"Suurepärane näide biomajanduse potentsiaali ärakasutamisest on Soome riik, kus 2014. aastal vastu võetud biomajanduse strateegia seab eesmärgiks biomassi tõhusamalt majandades ja väärindades luua kümne aastaga 100 000 töökohta," ütles nõukogu esimees Toomas Kevvai.
"Oleme ka Eestis alustanud ettevalmistusi biomajanduse valdkonna arengukava loomiseks, et suudaksime paremini ja süsteemsemalt ära kasutada olemasolevat biomassi. Biomajandusest võiks saada üks majanduskasvu aluseid ja töökohtade loojaid maapiirkonnas," lisas Kevvai.
Lisaks ülevaatele Eesti biomajanduse arengukava koostamise hetkeseisust, kuulati ära ülevaade Eesti põllumajandusteadlaste osalemises kohta Euroopa teadusvõrgustikes ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 innovatsioonimeetmete hetkeseisu ja tulevikuplaanide kohta.
Maaeluministeeriumi juures tegutseva põllumajandusteaduste nõukogu ülesandeks on nõustada maaeluministrit teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse teemal, teha seiret ministeeriumi rahastatavate teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega seotud meetmete üle ning esitada nende kohta ministrile täiendusettepanekuid.
Nõukogusse kuuluvad Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja maaeluministeeriumi esindajad.