Eelarvenõukogu ei ole nõus rahandusministeeriumi majandustsükli hinnanguga ja maksutulude prognoosiga ning seetõttu leiab, et järmise aasta valitsussektori struktuurne puudujääk kujuneb kavandatust suuremaks ja see on kehtiva riigieelarve seadusega vastuolus.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi toimib Eesti majandus praegu allpool oma potentsiaalset taset ning SKP lõhe sulgub täielikult 2020. aastal. Kuna tööturunäitajad nagu kiire palgakasv ja suur hõive viitavad majanduse heale olukorrale, võib Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja eelarvenõukogu hinnangul olla käesoleva aasta SKP negatiivne lõhe väiksem ja sulguda juba 2018. aastal, teatas eelarvenõukogu.
Eelarvenõukogu hinnangul on seega küsitav, kas praeguses majandustsüklis on majanduse stimuleerimiseks vaja lisameetmeid.
Valitsussektori struktuurse puudujäägi soovitud tasemel hoidmine eeldab maksutulude kiiret kasvu. Eelarvenõukogu hinnangul on maksutulude prognoos liiga optimistlik, sest kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus kasvatab võimalikke maksutulude prognoosivigu.
Riigi 2018.−2021. aasta eelarvestrateegia järgi on valitsussektori kavandatav struktuurne eelarvepositsioon järgmisel kolmel aastal puudujäägis, ulatudes 2018. ja 2019. aastal 0,5 protsendini SKP-st. See on kehtiva riigieelarve seadusega vastuolus.
Eelarvenõukogu on teadlik valitsuse kavatsusest muuta eelarvereeglit nii, et varem kogunenud struktuurse ülejäägi arvel tohib lubada kuni 0,5 protsendini SKP-st ulatuvat struktuurset puudujääki. Ka eeldusel, et riigieelarve seadusesse tehakse vastavad muudatused, kujuneb 2018. aasta struktuurne puudujääk eelarvenõukogu hinnangul suuremaks, kui seadusega lubatud.
Riigieelarve seaduse kavandatavad muudatused on ette valmistatud väga lühikese aja jooksul ja tähistavad põhimõttelist muutust lõdvema eelarvepoliitika lubamise suunas. Arvestades, et viimati muudeti riigieelarve seadust vaid kolm aastat tagasi, on eelarvereeglite usaldusväärsuse tagamiseks soovitatav tulevikus nii sagedastest muudatustest hoiduda.
Riigieelarve seaduse järgi peab eelarvenõukogu andma kevadel oma hinnangu nii rahandusministeeriumi majandus- ja rahandusprognoosi kui ka riigi eelarvestrateegias kavandatava valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni kohta. Sel aastal valmisid need dokumendid väga väikese ajavahega ja seetõttu on eelarvenõukogu koondanud mõlemad arvamused ühte väljaandesse.
Eelarvenõukogu on sõltumatu nõuandekogu, mille ülesandeks on hinnata Eesti eelarvepoliitikat. Eelarvenõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt viis korda aastas. Nõukogu peab põhikirja kohaselt avaldama arvamust riigi makromajandus- ja rahandusprognooside kohta, samuti eelarvestrateegia kohta ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.
Eelarvenõukogu koosneb kuuest liikmest. Põhikirja kohaselt nimetab eelarvenõukogu esimehe, aseesimehe ja neli liiget viieks aastaks ametisse Eesti Panga nõukogu keskpanga presidendi ettepanekul.
Eesti eelarvepoliitikat hindava sõltumatu nõuandekogu esimees on Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets, aseesimees finantsekspert Andrus Alber. Eelarvenõukogu liikmed on Tartu ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.
