Euroopa Liidu pangandussektori järelevalveasutuse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) raporti kohaselt on Eesti elamukinnisvaraturul peamised riskid seotud kasvavate kinnisvarahindadega.

Elamukinnisvara puhul on Eestis suurimad riskitegurid seotud üha kasvavate hindadega, mis on jõudnud kriisieelse taseme lähedale, märgib ESRB oma esmaspäeval avaldatud raportis.

2009. aasta esimesest kvartalist on nominaalsed elamukinnisvarahinnad tõusnud 50 protsenti ja reaalhinnad 27 protsenti, ning need on jõudnud juba 90 protsendini kriisieelsest hinnatasemest.

Elamukinnisvara hinnakasvu veab majapidamiste sissetulekute kasv, mis on ületanud tootlikkuse kasvu, see viitab omakorda sellele, et sissetulekute ja elamukinnisvara hinnatõus pole pikas perspektiivis jätkusuutlik.

Lühi- ja keskpikas vaates on peamine risk finantsstabiilsusele madalates intressimäärades ja majapidamiste sissetulekute jätkuvas kasvus, mis võib luua tasakaalustamatusi elamukinnisvara turul.

Samas näitavad viimased andmed teatud stabiliseerumist nii nominaalsetes kui reaalsetes elamukinnisvarahindades.

Kuigi Eesti majandus on avatud globaalmajandusest tulenevate riskidele ja pangandussektor on strukturaalselt haavatav Rootsi pankade kõrge kontsentratsiooni ja omavahelise seotuse tõttu, on kodumajapidamiste ja pangandussektori riskid ja haavatus siiski rohkem maandatud, kuna majapidamiste võlakoormus on suhteliselt madal, eluasemelaenude kasv mõõdukas ja pangandussektor on kõrgelt kapitaliseeritud.

Eesti ametivõimud on kasutanud erinevaid ennetusmeetmeid ära hoidmaks elamukinnisvara laenustandardite allapoole toomist nende praeguselt tasemelt ja suurendanud pangandussektori vastupanuvõimet Eesti majanduse ja finantssektori strukturaalsele haavatavusele.

Juhul kui riskid elamukinnisvara laenude osas kasvavad, saab Eesti Pank nõudeid veelgi karmistada.

Üleüldiselt peab ESRB Eesti vastavat meetmetepaketti kõikehõlmavaks ja piisavaks välja toodud riskidega toimetulemisel.

ESRB hoiatas oma esmaspäeval ilmunud raportis Austriat, Belgiat, Hollandit, Luksemburgi, Rootsit, Soomet, Suurbritanniat ja Taanit keskpikaajaliste riskide eest nende elamukinnisvara turul.

Raportis öeldakse Soomet, Rootsit ja Taanit käsitlevates lõikudes, et kui riike puudutavad riskid realiseeruvad, siis võib nendest tulenev mõju üle kanduda ka teistesse Põhja- ja Baltimaadesse.