Enam kui pooled ehk 54 protsenti Eesti elanikest teevad jõulude ajal kingitusi kolmele kuni kuuele lähedasele, iga viies plaanib kingitusi teha seitsmele kuni kümnele inimesele, kümnendik elanikkonnast piirdub ühe-kahe kingiga ning üldse ei kavatse kinke osta kuus protsenti vastanutest, selgub Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellitud uuringust.
Kingituste kogueelarve jääb enamasti saja euro piiridesse. Kuni 50 eurot plaanib kulutada 25 protsenti ning 51-100 eurot 30 protsenti vastanutest. 22 protsenti vastanutest kavatseb kinkidele kulutada 100-200 eurot ja 200-500 euro suurune kingieelarve on üheksal protsendil elanikest.
Pooled peredest, kus kuu netosissetulek on kuni 400 eurot, kavatsevad kinkidele kulutada kuni 50 eurot, samas kui 1100 eurost enam teenivad pered arvestavad jõulukinkideks sagedamini 101-200 eurot. Jõulukulutusi pidas eelarvele koormavaks 30 protsenti vastanutest, kelle seas oli enim majanduslikult haavatavaid perekondi.
Vaid kolm protsenti vastanutest ostis jõulukingitusi laenuraha abil. 63 protsenti elanikest on pigem vältinud viimasel hetkel kingituste ostmist.
Üle poole ehk 52 protsenti elanikest kavatseb jõulude ja aastavahetuse ajal annetada raha heategevuseks. Keskmiselt annetatakse 23 eurot, kuid annetuste suurus varieerub 1-200 euroni.
Küsitlus viidi läbi 1.-10. novembrini 2015. Telefoni teel küsitleti 800 Eesti elanikku, kes olid 16-aastased ja vanemad. Küsitluse viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.
