Eesti inimesed usaldavad veebis isiklikku teavet enim pankadele, riigile ja meditsiiniasutustele. Muret säärase teabe väärkasutamise pärast tunnevad siinsed vastanud Euroopa Liidu keskmisest vähem.
Kui Euroopa Liidus on 69 protsenti inimestest mures selle pärast, et veebis isiklikke andmeid koguvad ettevõtted kasutavad saadud teavet teistel eesmärkidel, samas kui Eestis on näitaja vaid 45 protsenti, selgub Eurobaromeetri andmetest.
Samas tunneb 43 protsenti Euroopa Liidu inimestest, et isikliku teabe esitamine veebis on vajalik. Eestis oli näitaja vaid 25 protsenti, kusjuures seda eitab 48 protsenti siinsetest inimestest, ent vaid 33 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Väitega, et isikliku informatsiooni esitamine on üha enam osa tänapäeva elust, oli täielikult nõus 71 protsenti vastanutest Euroopa Liidus keskmiselt ja 64 protsenti Eestis. Seisukohaga, et isikliku teabe esitamisele ei ole alternatiivi, juhul kui soovitakse tooteid ja teenuseid tarbida, nõustus Euroopa Liidus 58 ja Eestis 51 protsenti vastanutest.
Samuti erines keskmisest oluliselt hinnang väitele, et riigi valitsus küsib üha enam ja enam isiklikku informatsiooni. Euroopa Liidus oli säärase seisukohaga täielikult nõus 56 protsenti vastanutest, Eestis aga vaid 33 protsenti. Nõus ei olnud vastajatest Eestis 48 protsenti, Euroopa Liidus aga vaid 33 protsenti.
Küsimusele, kuivõrd inimesed tunnevad, et neil on veebis esitatud andmete üle kontroll, vastas Eesti inimestest 17 protsenti, et see on täielik, 56 protsenti, et osaline ja 21 protsenti, et kontroll puudub. Euroopa Liidus tundis kontrolli 50 protsenti, osalist 31 ja kontrolli puudumist 21 protsenti vastanutest.
Eesti elanikest vastanud usaldavad isiklikku teavet enim riigile, näiteks maksuametile või haigekassale. Näitaja oli 85 protsenti, ent Euroopa Liidus keskmiselt vaid 66 protsenti. Tervise- ja meditsiiniasutustele usaldaks isiklikku teavet Eesti vastanutest 82 protsenti, Euroopa Liidust aga vaid 74 protsenti.
Keskmisest enam usaldavad Eestist vastanud teavet ka pankadele. Neid usaldab siinsetest vastanutest 84 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt aga vaid 56 protsenti. Kõige vähem usaldavad nii siinsed inimesed kui ka Euroopa Liidu keskmine vastaja isiklikku teavet veebiäridele nagu otsingumootorid ja sotsiaalvõrgustikud. Eestis usaldab neid 28 protsenti ja Euroopa Liidus 24 protsenti vastanuist.
Keskmisest erineb ka hinnang sellele, kus tuleks kehtestada andmekaitse reeglid. Euroopa Liidu vastanutest 45 protsenti on seisukohal, et seda peaks tegema Euroopa Liidus ja 42 protsenti, et see peaks toimuma riiklikul tasandil.
Eestis on vastajatest 52 protsenti aga seisukohal, et seda on vajalik teha riiklikul tasandil ja vaid 31 protsenti leiab, et see peaks olema Euroopa Liidu ülesanne.
Eurobaromeetri küsitluses osales Euroopa Liidust kokku 27 980 inimest, neist 1008 Eestist. Küsitlus viidi läbi veebruari lõpus ja märtsi alguses.
