Eesti kodanike eluga rahulolu tervikuna on viimase seitsme aasta kõrgeim

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

11. veebruaril avalikustatud Eurobarameetri uuringust selgub, et Eesti kodanike eluga rahulolu tervikuna on viimase seitsme aasta kõrgeim. 2014. aasta sügisel oli eluga tervikuna rahul tervelt 77% Eesti kodanikest. Sellega ollakse lähedane Euroopa Liidu keskmisele, olles siiski 2% võrra väiksem.

Riigi majandusliku olukorra osas pole Eesti kodanikud peale 2007. aastat olnud nii positiivsed kui 2014. aasta sügisel, mil riigi majanduslikku olukorda pidas väga heaks või pigem heaks 51% kodanikest. Võrreldes Euroopa Liiduga tervikuna on Eesti kodanikud oma riigi olukorra suhtes siiski märksa positiivsemad – Euroopas tervikuna hindas oma riigi majanduslikku olukorda pigem heaks või väga heaks vaid 34% kodanikest ning 63% jaoks oli olukord pigem halb või väga halb.

Hinnangud leibkonna majanduslikule olukorrale on 2014. aastal samuti positiivsemaks muutunud – 2014. aasta sügisel leidis 71% kodanikest, et nende leibkonna majanduslik olukord on väga hea või pigem hea. Euroopas keskmiselt hindab oma leibkonna majanduslikku olukorda väga heaks või pigem heaks 65% kodanikest, mis on mõnevõrra madalam tulemus kui Eestis. Oma leibkonna majandusliku olukorraga rahulolu on madalaim Kreekas, kus seda hindab heaks vaid 25% kodanikest, suurim aga Taanis (88%). Positiivsete hinnangute andmine oma leibkonna majanduslikule olukorrale on poole aasta jooksul vähenenud enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides.

Eesti kodanikest toetas 2014. aasta sügisel Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat 83% kodanikest, mis on läbi aegade kõrgeim toetus. Toetus Euroopa Liidu ühisele rahapoliitikale on aastate vältel olnud pidevas kasvutrendis (erandiks sügis 2011 ja kevad 2010). Euroopa Liidus tervikuna on toetus ühisele rahapoliitikale aga madalam – vaid veidi üle poole (56%) kodanikest toetas ühist rahapoliitikat. Suhtumine ühtsesse rahapoliitikasse oleneb kõige enam sellest, kas antud riigis kasutatakse eurot või mitte. Eurotsooni riikides on toetus kordades suurem kui eurot mittekasutavates riikides. Eestis on ühtse rahapoliitika toetamine Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim. Kõrge on toetus veel Luksemburgis (80% on poolt) ja Maltal (77%). Kõige suurem vastuseis on ühisele rahapoliitikale eurot mittekasutavates riikides, eriti Rootsis (73% on ühise rahapoliitika vastu) ja Suurbritannias (70%).

78% Eesti kodanikest tundis ennast vähem või rohkem Euroopa Liidu kodanikuna. Euroopa kodanikuna tunnevad ennast enam keskealised, heal majanduslikul järjel ning kõrgema haridustasemega inimesed – koguni 87% 35–44aastastest pidas ennast Euroopa Liidu kodanikuks. Euroopa Liidus tervikuna tunneb ennast Euroopa Liidu kodanikuna aga 63% kodanikest, ehk märgatavalt vähem kui Eestis.

Värskest Eurobaromeetri uuringust selgus ka, et Eesti asub avatuse poolest Euroopa Liidus 6. kohal (33% kodanikest on väga avatud). Küsiti teiste EL-i riikide külastamise, võõrkeeles lugemise või televisioonisaadete vaatamise, teisest riigist inimestega suhtlemise ja teisest riigist interneti kaudu kaupade ja teenuste ostmise kohta.

Loe lähemalt uuringu aruandest

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll