Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga muutumatuks ja võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas 1,8%.
Esialgsetel andmetel panustas I kvartalis majanduse kasvu enim netotootemaksude laekumine. Oluline mõju oli alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvul, mis nihkus eelmise aasta lõpust I kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.
Tegevusaladest panustas I kvartalis SKP kasvu enim kaubanduse lisandväärtus. Eesti majanduskasvu suurimaks pidurdajaks oli energeetika tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Tugeva sisenõudluse kõrvalt pidurdas 2016. aasta I kvartalis majanduskasvu ka langev välisnõudlus.
Kogumajanduse kaupade väljavedu vähenes võrreldes 2015. aasta I kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2%, peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) väljaveo vähenemise tõttu. Samal ajal suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalväärtuses 4% suurem kui eelmise aasta samas kvartalis. Esialgsetel andmetel suurenes enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ja haagiste ning mineraalsete toodete import.
Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.
Statistikaamet avaldab 2016. aasta I kvartali täpsustatud SKP 9. juunil.
