Äsja ilmus kahesajas majandusajakiri Konjunktuur, kus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eksperdid-analüütikud hindasid Eesti majanduse üldolukorra heaks, ennustades majanduskasvu kiirenemist järgnevatel aastatel. Suurimate majanduse arengut takistavate teguritena toodi välja oskustööjõupuudus ning investeeringute jätkuvalt madal tase.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et Eesti Konjunktuuriinstituudi viimase poolsajandi jooksul tehtud tööd on raske ülehinnata.
"Vähe on väljaandeid, mis on 50 aastat järjepidevalt ilmunud. Loodan, et järgmised poolsada aastat toetub ajakiri ühtlaselt traditsioonidele ja omandatud kogemusele, kuid on ka on avatud muutustele ja uuenemisele. Oskus majandusarenguid ette näha ja vajadusel kiiresti reageerida, on riigi majandusedu tagamisel kriitilise tähtsusega," lausus minister.
Kommenteerides konjunktuuri esimese kvartali tulemusi, märkis Palo, et majandusolukorra paranemine ja majanduskasvu kiirenemine on hea uudis nii avalikule kui erasektorile.
"Samas võiks kasv olla veelgi kiirem, et Eesti elanike elatustase tõuseks tempokamalt," lisas Palo.
Suurima probleemina toovad EKI eksperdid välja tööjõupuuduse, millele tuleb lahendus leida.
"Valitsusel on selles vallas käsil mitmeid olulisi reforme alates vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmisest, noorte haridustee pikendamisest gümnaasiumi või kutsehariduse diplomi omandamiseni kuni pensionisüsteemi paindlikuks muutmiseni. Lisaks pakub Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium erinevaid koolitusi IKT oskuste tõstmiseks ja Töötukassa asub peagi koolitust ja ümberõpet pakkuma ka töötavale inimesele. Samuti on plaanis töötada välja IKT spetsialistide ja teiste oskustöötajate väljastpoolt Eestisse kutsumise kompleksne lähenemine," selgitas Palo.
Ka investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis endiselt ebarahuldavaks, kuid siiski natuke vähemal määral kui eelmisel küsitlusel detsembris.
Minister Palo kinnitas, et valitsus on otsustanud investeerida järgneva kolme aasta jooksul täiendavalt nii infrastruktuuri ja elamumajanduse arendamisse kui ka ettevõtluse toetamisse.
"Kuigi ettevõtjate ja tarbijate majandususaldusindeks on praegu viimase viie aasta kõrgeim, pole mingit põhjust jääda loorberitele puhkama. Näiteks tööstusettevõtete tootmisvõimsuste kasutamine jääb alla pikaajalist keskmist, rääkimata buumiaegsest tasemest," lisas Palo.
Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab, et praegune olukord on parem, seda nii majanduses tervikuna kui eraldi investeeringute ja eratarbimise osas.
Hinnatõus mõõdukalt kiireneb, intressimäärad ja aktsiahinnad tõusevad. I kvartalil tõusid tarbijahinnad madala baasi tõttu suhteliselt kiiresti ja inflatsioon ületas optimaalse 2% taseme.
