Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub ettevõtete võimekusest nappivat tööjõudu tõhusamalt rakendada. Erasektori kindlustunde näitajad viitavad optimismile lähituleviku suhtes ja ettevõtted soovivad töötajaid juurde värvata, mis ennustab tootmismahtude suurenemist. Probleemiks on aga sobiva tööjõu vähesus, mille tõttu on täitmata töökohtade arv juba mõnda aega suurenenud ja majanduskasvu piirab üha enam tööjõupuudus. Kuna hõivatute hulk on jõudnud maksimumi lähedale, saab majanduse edasine kasv põhineda ettevõtete seesmisel arengul või tööjõu ümberpaiknemisel vähetootlikest ettevõtetest ja valdkondadest tootlikumaisse. Mõlemal juhul on vaja ka senisest enam investeeringuid.
Investeeringute jätkuv madalseis ohustab majanduskasvu taastumist. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat ja see on juba ahendanud majanduskasvu kiirenemise võimalusi. Osaliselt võib senise madala investeerimisaktiivsuse taga näha objektiivseid põhjusi, nagu ebakindlus nõudluse taastumise suhtes välisturgudel ja olemasolevate ressursside alarakendatus. Praeguseks on aga Eesti ettevõtete investeeringud langenud alla Euroopa Liidu keskmist, kui võrrelda investeeringute suhet lisandväärtusesse. See on nõrk tulemus riigi jaoks, kus investeeringutega soetatud tootmiskapitali on töötaja kohta märgatavalt vähem kui arenenumates riikides. Tulutasemes järele jõudmiseks on vaja senisest märgatavalt kiiremini suurendada kapitali hulka majanduses ja investeerida tipptehnoloogiatesse.
Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Ettevõtete investeeringud sõltuvad kindlusest tuleviku suhtes, mis omakorda sõltub majandus-, sealhulgas maksupoliitika usaldusväärsusest. Seni on maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused ebakindlust pigem suurendanud, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, poleks pikaajalist majanduskasvu silmas pidades otstarbekas valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt nõudlust stimuleerida. Ajal, mil tööjõud kallineb ja kahaneb, võib see hoopis takistada ettevõtete konkurentsivõime säilitamist ja suurendamist.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse ülevaate neli korda aastas. Juunis ja detsembris avaldab keskpank selle koos järgmise kahe aasta majandusprognoosiga ning märtsis ja septembris avaldab majanduse ülevaate ilma prognoosita.
Selle teate aluseks oleva Eesti Panga majandusülevaate täisteksti leiad väljaandest Rahapoliitika ja Majandus 1/2017.