Euroopa Komisjoni sügisprognoosi kohaselt hoiavad geopoliitilised pinged SKP reaalkasvu Eestis 2014. ja 2015. aastal 2% juures, kuid 2016. aastaks peaks kasv tänu välisnõudluse taastumisele jõudma 2,6%-ni. Nii töötuse määr kui ka võlakoormus vähenevad, viimane langeb prognoosi kohaselt alla 10% tasemele. SKP reaalkasvuks kogu EL-i lõikes prognoositakse 2014. aastal 1,3% ning euroalal 0,8%. 2015. aastal oodatakse sise- ja välisnõudluse suurenedes ka majanduskasvu aeglast paranemist vastavalt 1,5%-ni ja 1,1%-ni.
"Majanduse ja tööhõive olukord ei parane piisavalt kiiresti. Euroopa Komisjon on võtnud kohustuse kasutada Euroopa tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid ja ressursse. Meil on kavas esitada 300 miljardi euro suurune investeerimiskava, mille eesmärk on käivitada majanduse elavdamine ja saavutatud tulemusi säilitada. Majanduse elavdamiseks on tähtis soodustada investeerimist," ütles töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.
2014. aasta esimesel poolel langes SKP reaalkasv Eestis 2013. aasta 1,6%-lt 1,4%-ni. Põhiliseks kasvumootoriks oli sisenõudlus, ekspordikasv aga praktiliselt seiskus. Eratarbimist kannustas suur palgatulu kasv, suurenenud pensionid ning aeglane tarbijahinna inflatsioon. Investeerimistegevust soodustasid suured ühistranspordihanked ning eluasemeinvesteeringute kasv. Ettevõtjate investeeringud keskendusid ekspordi nõrkusest tulenevalt peamiselt ettevõttesisese töökorralduse parandamisele.
Töötuse määr Eestis endiselt langeb, selle taga on tööealiste elanike arvu vähenemine eelkõige 19–35-aastaste inimeste vanuserühmas. See on omakorda põhjustatud väga madalast sündimusest ning suurest väljarändest. Selline suundumus vähendab töötuse määra sügisprognoosi kohaselt 2013. aasta 8,6%-lt 6,3%-ni 2016. aastal ning avaldab survet palkadele. Tööhõives osalemise määr on kõrge – peaaegu 70% – ning lähitulevikus see tõenäoliselt ei lange.
Kogu EL-i lõikes on majanduse 2013. aasta teises kvartalis alguse saanud elavnemine endiselt ebakindel, ning paljudes liikmesriikides on majanduse hetkeolukord kehv. Usk olukorra paranemisse on nõrgem kui kevadel – tuntakse muret suurenevate geopoliitiliste riskide ja maailmamajanduse väljavaadete halvenemise pärast. Euroopa Keskpanga tehtud hiljutine põhjalik hindamine on siiski vähendanud ebakindlust pangandussektori usaldusväärsuse suhtes ning rahastamistingimuste paranemine peaks aitama majandustegevust hoogustada. 2016. aastal peaks majanduskasv veelgi kiirenema sise- ja välisnõudluse suurenemise, väga leebe rahapoliitika jätkumise ja väikeste rahastamiskulude tõttu.
Lisateave:
Euroopa Komisjoni sügisprognoos
