Eesti Pank langetas tänavuse majanduskasvu prognoosi 1 protsendile

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eesti Pank langetas Eesti majanduse tänavuse kasvuprognoosi 0,8 protsendipunkti võrra 1 protsendile.

Järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks prognoosib keskpank 2,6 protsenti, mis on 0,3 protsendipunkti vähem kui juunikuus tehtud hinnang. Aastaks 2018 prognoosib Eesti Pank jätkuvalt 3-protsendist SKP kasvu.

"Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal kriisijärgse perioodi aeglaseimaks," märkis Eesti Pank prognoosi juures olevas majanduskommentaaris. Ühest küljest on selle taga kaubanduspartnerite madalam nõudlus, mis on piiranud töötleva tööstuse ja ekspordi kasvuvõimalusi.

"Ennekõike on selle aasta nõrga majanduskasvu põhjuseks majandusharupõhised probleemid: raskused põlevkivitööstuses ja energeetikasektoris ning lisandväärtuse kahanemine," märkis Eesti Pank.

Kolmel eelmisel aastal vähenenud investeeringute kasv on aeglustunud ka majanduse järgmiste aastate kasvupotentsiaali. Varasemad hinnangud Eesti majanduse potentsiaalsele kasvule olid 3 protsendi lähedal, märkis keskpank.

Tootmisvahendite lisandumine oodatust väiksemas mahus on surunud aga potentsiaalse kasvu 2,5 protsendist allapoole. "See tähendab, et Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järele jõudmine toimub ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui varem arvatud."

Kui juunis hindas keskpank Eesti tänavuse inflatsiooni nulli, siis nüüd on pank hinnangu tõstnud 0,2 protsendini. Järgmise aasta inflatsiooniprognoosi tõstis Eesti Pank 0,1 protsendipunkti 2,8 protsendini ja 2018. aasta prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra 2,4 protsendini.

Sel sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood ning inflatsioon on hakanud kiirenema, märkis Eesti Pank kommentaaris. "Kuna samal ajal toimub palgakasvu aeglustumine, siis jääb jaemüügi ja eratarbimise kasv senisest aeglasemaks."

Kui eelmisel aastal kasvas keskmine brutokuupalk 5,9 protsenti ja käesolevaks aastaks prognoosib keskpank 7,3-protsendilist palgakasvu, siis aastatel 2017 ja 2018 hindab Eesti Pank keskmise palga kasvuks 5 protsenti aastas.

Samas on majapidamiste säästumäär viimastel aastatel olnud kõrge ning säästud suurenenud sedavõrd, et see annab võimaluse tarbimisharjumuste järsku muutust vältida, märkis keskpank.

Ettevõtete konkurentsivõime paranemine on tootlikkuse ja majanduskasvu kiirenemiseks võtmetähtsusega, märkis pank. Konkurentsivõime üldnäitajad pole tööjõukulude kiirest kasvust hoolimata sel aastal halvenenud.

See võib keskpanga hinnangul viidata ettevõtete ja nende toodangu hinnavälise konkurentsivõime paranemisele. "Sellele osutab ka selliste eksportkaupade parem käekäik, mis sisaldavad enam Eestis loodud lisandväärtust. Samas võib konkurentsivõime kannatada, kui tööjõukulude kasv mingil põhjusel ei taltu."

Tööturul osalemise aktiivsus, mis juba on rekordtasemel, jätkab keskpanga hinnangul suurenemist; töövõimereformi tulemusena lisandub tööturule inimesi, kes jäävad suure tõenäosusega esialgu töötuks, sellele viitavad ka esialgsed andmed.

"Ilmselt leiavad nad mõne aja pärast siiski rakendust ja leevendavad tööjõupuudust ennekõike madalama palgaga töökohtadel, kus töötajate nappuse probleem on suurim," lisas Eesti Pank.

Nii hindab keskpank töötuse määra sel aastal 6,8 protsendile, järgmisel aastal aga 8,2 protsendile ning 2018. aastal 9,8 protsendile. Eelmisel aastal oli töötuse määr 6,2 protsenti.

Valitsemissektori eelarve püsib järgmisel kolmel aastal tõenäoliselt puudujäägis, märkis Eesti Pank. Nominaalseks puudujäägiks hindab keskpank nii 2017. kui 2018. aastal 0,4 protsenti. Struktuurseks tasakaaluks hindab keskpank 2017. aastal -0,3 protsenti ja 2018. aastal -0,5 protsenti.

Prognoos sisaldab uue valitsuskoalitsiooni poliitikameetmeid ulatuses, mida oldi prognoosi koostamise hetkeks piisavalt detailselt kirjeldatud, et nende mõju saaks arvestada. "Planeeritavad, kuid seni täpsemalt formuleerimata tulu- ja kulumeetmed võivad nominaalse puudujäägi prognoositust veelgi suuremaks paisutada," märkis pank.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul võiks valitsuse lisastiimul lühiajaliselt majanduskasvu ergutada, ent halvendaks pikas perspektiivis investeeringuid ja majanduse konkurentsivõimet.

"Valitsuse lisastiimul võib lühiajaliselt majanduskasvu ergutada, kuid pikemas perspektiivis halvendaks see majanduse konkurentsivõimet, takistades tööjõukulude kasvu normaliseerumist ning pärssides seeläbi ettevõtete investeeringuid", rääkis Hansson Eesti Panga värske majandusprognoosi tutvustusel.

Ta märkis, et prognoosi järgi on eelarve järgmistel aastatel liikumas nii struktuurse kui nominaalse eelarvepuudujäägi juurde. "Kui varasematel aastatel on lõtva olukorda tasandanud see, et kiiresti on kasvanud tööjõukulud ja seeläbi eratarbimine, siis eelolevail aastail hakkavad need näitajad taanduma", rääkis Hansson.

Laenuvõtmise osas märkis Eesti Panga president, et viimastel aastatel pole Euroopa Liidu fondidest jaotatavat raha kuigi kiiresti kasutusele võetud. "Seni, kuni meil on olemas palju ressurssi, mis on lausa tasuta saadaval, siis mõelda laenuga tasutavale investeeringutele ei ole väga otstarbekas," ütles ta.

Kui avaliku sektori suuremahulised investeeringud koonduksid ehitusse, siis võib see Hanssoni sõnul aga välja tõrjuda erasektori investeeringud ning lõpptulemusena tuua kaasa ehitussektori ülekuumenemise.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll