9. mail 2017 allkirjastatakse Tallinnas Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ning Norra vahel lepingud, mis võimaldavad Eestil saada 68 miljonit eurot välisabi.

Allkirjad saavad kaks lepingut: Eesti ja Norra vaheline leping ning teine leping Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide Liechtensteini, Islandi ja Norra vahel. Tegemist on kolmanda EMP ja Norra toetuste perioodiga alates 2004. aastast.

"Mul on hea meel, et toetuste suurim programm toetab ettevõtluse arengut ja innovatsiooni," ütles rahandusminister Sven Sester. "Valitsus soovib edendada majanduskasvu ja teha väikeettevõtjana tegutsemine lihtsamaks. Maksab meeles pidada, et väikesed ja keskmised ettevõtted annavad kokku tööd kolmveerandile kõigist Eestis töötavatest inimestest," lisas Sester.

"Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused on väga hea vahend Norra ja Eesti koostöö tugevdamiseks," ütles Norra Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade minister Frank Bakke-Jensen. "Norra ja Eesti ettevõtted, organisatsioonid ja ametkonnad on juba saanud headeks partneriteks tehtud projektide raames. Keskkonnasõbraliku innovatsiooni programm on selle heaks näiteks lõppenud perioodi toetusskeemist. Tuleval perioodil suurendame me veelgi oma panust innovatsiooni ja väikeste ning keskmiste ettevõtete arengusse, mis annab uusi võimalusi Eesti-Norra koostööks digitaalsete, keskkonnasõbralike ja tulevikku suunatud lahenduste loomisel," rõhutas minister Bakke-Jensen.

Uuel perioodil on Eestis kavas kuus toetuste programmi. Kodanikuühiskonna programmi elluviija valivad doonorid vabaühenduste sektorist. Projektide elluviimisel investeeritakse konkurentsivõime, küberkaitse, keskkonna ja kliima, tervishoiu, teaduse, hariduse, sotsiaalkaitse, kultuuripärandi ja kodanikuühiskonna valdkondadesse, mille tulemusena paraneb Eesti erinevate piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord ning luuakse paremad tingimused majanduskasvuks. Lisaks rahalisele panusele on võimalik koostöö käigus teiste riikidega vahetada kogemusi ja saada teavet, mis omakorda võimaldab Eestil üldiselt paremini kavandada oma majandustegevust.

Lisaks Eestile ette nähtud 68 miljonile eurole võib Eesti taotleda projektidele toetust EMP ja Norra finantsmehhanismide piirkondliku koostöö allfondist, mille maht on kasusaajariikide peale kokku 34,5 miljonit eurot.

Toetussumma jaguneb valdkonniti:

• ettevõtlus, innovatsioon ja väikesed ning keskmised ettevõtted – 23 miljonit eurot;
   
• kohalik areng ja vaesuse vähendamine – 18 miljonit eurot;
   
• teadus ja haridus – 7,1 miljonit eurot;
   
• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine – 6 miljonit eurot;
   
• kodanikuühiskond – 4 miljonit eurot;
   
• sotsiaalne dialoog – inimväärne töö 357 000 eurot.

Võimalus EMP ja Norra finantsmehhanismide toetusi taotleda avaneb tuleval aastal. EMP ja Norra toetuste korraldusasutus on rahandusministeerium.

EMP finantsmehhanismi kogumaht on 1,5 miljardit eurot ja Norra finantsmehhanismi kogumaht on 1,3 miljardit eurot. See teeb kokku 2,8 miljardit eurot, mis on 11,3 protsenti enam kui perioodil 2009–2014. Toetusi antakse Euroopa Liidu 15 riigile Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Norra panustab toetuste kogusummast kokku 97,7 protsenti, Island 1,6 protsenti ja Liechtenstein 0,7 protsenti. Toetuse määr on reeglina kuni 85 protsenti, kuid kodanikuühiskonna valdkonna ja sotsiaalpartnerite puhul võib olla kuni 90 protsenti.