2016. aasta esimeses kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt üks miljon riigisisest makset kogukäibega 352 miljonit eurot. Maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,3%, kuid käive vähenes 4,7%. Kõigist riigisisestest maksetest 64% on kaardimaksed müügikohas. Kuna aga kaardiga makstakse väikseid summasid, moodustavad need käibest vaid 3%.
Eestis on viimasel ajal märkimisväärselt suurenenud pangalingi või pangakaardiga tehtud internetiostude arv.1 Pangalinki kasutati 2016. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 49 000 korda päevas. Pangalingi kasutamise statistikat kogub Eesti Pank alates 2012. aastast; siis tehti pangalingi kaudu 30 000 ostu päevas. Pangalingi kaudu on võimalik osta ainult Eesti e-poodidest, mida E-kaubanduse Liidu hinnangul on ligikaudu 2000. Paljudel e-poodidel on ka pangakaardiga maksmise võimalus, kuid kaardiga tehakse Eesti e-poodidest kõigest 1000 ostu päevas ehk märksa vähem oste kui pangalingi kaudu.
Välismaistelt kaupmeestelt ostes kasutati pangakaarti 2016. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 20 000 korda päevas, mida on kolm korda enam kui 2012. aastal. Pangalingi kaudu tehtud maksete keskmine suurus oli 2016. aasta esimeses kvartalis 51 eurot, e-kaubanduse kaarditehingu keskmine suurus 49 eurot. Eesti e-poodidest kaardiga ostes on makse keskmine suurus 66 eurot, mis on märkimisväärselt suurem kui pangalingi kaudu tehtud keskmine makse. Samuti erineb deebet- ja krediitkaardiga tehtud maksete suurus: deebetkaardiga tasudes on makse keskmiselt 43 eurot, krediitkaardiga makstes 59 eurot.
E-kaubanduse tehingud I kv 2016 (päeva keskmised)
|
maksete arv (tuhandetes)
|
käive (tuhandetes eurodes)
|
keskmine ost (eurodes)
|
|
| Kokku |
71
|
3 525
|
50
|
| Eesti e-poodidest tehtud ostud |
50
|
2 546
|
51
|
| sh pangalingiga makstes |
49
|
2 487
|
51
|
| sh pangakaardiga makstes |
1
|
59
|
66
|
| välismaistest e-poodidest pangakaardimaksega tehtud ostud |
20
|
979
|
48
|
E-kaubanduse kiire kasv kajastub ka statistikaameti andmetes. 2015. aastal suurenes Eesti jaemüük aasta varasema ajaga võrreldes 3%, kuid käive nendes ettevõtetes, mille põhitegevus on jaemüük posti või interneti teel, suurenes 35%. Siiski jäi nende ettevõtete käibe osakaal kogu jaekaubanduse käibes 2015. aastal tagasihoidliku 2,6% juurde (aasta varem 2%). Euroopa Liidu riikide kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad elavad Ühendkuningriigis: seal moodustavad internetiostud hinnanguliselt 15% kogu jaekaubanduse käibest. Ka Eesti elanikud külastavad kõige aktiivsemalt just Ühendkuningriigi internetikaubamaju, kust ostetakse iga päev 9000 korda. See moodustab umbes 40% Eesti elanike välisriikides tehtud e-ostudest.
Statistikaameti andmetel ostetakse internetist kõige rohkem reisi- ja majutusteenuseid, kontserdi-, kino- ja teatripileteid ning rõivaid ja sporditarbeid. 2015. aastal kasutas internetis ostmise võimalust 568 000 inimest – 2,5 korda rohkem inimesi kui 2012. aastal. Internetikaubandust on kasutanud 59% 16–74aastastest.
1 Internetikaupmeestelt ostes on peale pangalingi ja pangakaardiga maksmise tihti võimalik kasutada ka muid makseviise (nt ettemaks kaupmehele, muude maksevahendajate pakutavad lahendused), kuid need tehingud Eesti Panga maksestatistikas ei eristu.
