auto koolitus
Pühapäev, 24. Juuni
 

Eestlastel on Balti riikide võrdluses enim sääste

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et Balti riikide võrdluses on kõige rohkem sääste Eesti inimestel (83%), Leedus on raha kõrvale pannud 66% ja Lätis 53% elanikest. Säästmiskäitumises on 2011. aastaga võrreldes näha paranemist – rahalise puhvrita inimeste osakaal on kahanenud kõigis kolmes Balti riigis.

Enamus Balti riikide elanikest on nõus, et raha kõrvalepanek on oluline ja see hoiak pole viimase kolme aasta jooksul muutunud. "Võrreldes tänavuse ja 2011. aasta uuringu tulemusi, saab positiivse trendina välja tuua, et inimeste teod tulevad järjest enam hoiakutele järele ning see kajastub ka kasvanud säästjate hulgas," ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

Kuigi säästjate üldine arv on kasvanud, jäävad arveldusarvele kogunenud summad Eesti, Läti ja Leedu elanikel enamasti alla 1000 euro. Tõsiste ootamatustega toimetulekuks, olgu selleks näiteks töökaotus, enda või lähedase pikemaajaline haigus, töövõimetus, võiks inimesel ideaaljuhul olla 3-6 kuu jagu rahalist puhvrit. Tänavu esimese poolaasta keskmine netokuupalk oli Eestis 790, Lätis 551 ja Leedus 527 eurot. "Võrreldes keskmist rahatagavara suurust ja sissetuleku tasemeid Baltikumis, võib öelda, et inimesed saaksid sissetuleku kadumisel säästude toel hakkama vaid 1-2 kuud," tõdes Maripuu.

Säästmise viisid on viimaste aastate jooksul jäänud suuresti samaks. Arvelduskontol säästude hoidmine on Baltikumis kõige levinum säästmise viis. Seda eelistab 76% Eesti, 44% Leedu ja 33% Läti elanikest. Lisaks on igal viiendal Balti riigi elanikul säästud, mida hoitakse kodus sularahana.

Keerulisemaid finantsinstrumente kasutavad eraisikud Baltikumis vähe. "Näiteks investeerimine aktsiatesse, võlakirjadesse ja fondidesse on kõigis kolmes riigis äärmiselt tagasihoidlik. Ühest küljest ei ole ilmselt elanike säästud investeerimiseks veel piisavad, teisalt on siin kindlasti ruumi investeerimisalase teadlikkuse ja finantshariduse taseme tõstmiseks," selgitas Maripuu.

Kolmes riigis kasutavad säästjad raha kõrvalepanekuks peamiselt kahte viisi: säästetakse tarbimisest ülejääv summa või pannakse iga kuu kõrvale kindel protsent sissetulekust. Leedus jagunevad mõlemad variandid pea võrdselt (vastavalt 41% ja 39%). Eesti ja Läti puhul on säästmisviiside erinevused suuremad - eestlased panevad pigem kõrvale tarbimisest ülejääva summa (45% säästjatest), lätlased eelistavad säästa kindla protsendi sissetulekust (samuti 45%).

Igakuiselt säästetav summa on Baltikumis enamasti 5-10% sissetulekust – kuni kümnendik sissetulekust õnnestub igakuiselt kõrvale panna 64% Leedu, 90% Läti ja 61% Eesti säästvatest inimestest. Peamiselt panevad inimesed raha kõrvale mustadeks päevadeks (67% lätlastest ning 62% eestlastest ja leedulastest). Teisel kohal on säästmine suuremate kulutuste tarbeks, nagu reisimine või kulukam planeeritud ost, järgnevad kodu soetamise või remontimisega ning lastega seotud kulutused ja pensioniks säästmine. Mitte-säästmise peamise põhjusena tuuakse sarnaselt 2011. aastale välja ebapiisav sissetulek. Samas tunnistas enamik – 69% Leedu, 60% Läti ja 56% Eesti elanikest, et vähemalt kümnendikku oma sissetulekust saaks senisest targemini kasutada.

"See näitab, et tegelikult on säästmise puhul oluline inimeste mõtteviis ja harjumused. Ilmselt saaksid Baltikumi elanikud parema finantsalase ettevalmistuse ja nõustamise korral ise oma majanduslikku seisu ja rahaasjade juhtimist parandada. Piisav rahaline puhver on oluline, et tagada endale nii pika- kui lühemaajalises perspektiivis kindlustunne ja suurem majanduslik vabadus. Rahalise tagavara kogumist võib alustada ka väikestest summadest ja alustuseks piisab ehk nõuandest kulutada seda, mis jääb üle säästmisest, mitte säästa seda, mis jääb üle kulutamisest. Tarbimise ja säästmise vahel tuleks leida mõistlik tasakaal," võttis Maripuu kokku Balti-ülese säästu-uuringu tulemused.

Uuringus osales kokku 3070 Baltimaade elanikku vanuses 15-75 eluaastat.

  • Autor: Lee Maripuu, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
  • Allikas: Swedbank
Seotud märksõnad: tarbimine, eesti majandus, säästmine
RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti hakkamasaamist määrab tulevikus tööhõive tase 21.06.2018

    Arenguseire keskuse tellitud uuringust selgub, et järgmise paarikümne aasta jooksul tööealine elanikkond küll väheneb, kuid kuna inimesed osalevad tööturul üha aktiivsemalt, jääb töötavate inimeste osakaal võrreldes ülalpee ...
    Loe edasi..

  • Avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu sai valitsuse heakskiidu 21.06.2018

    Valitsus kiitis neljapäeval, 21. juunil 2018. a heaks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi võetakse riigisisesesse õigusesse üle avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesm& ...
    Loe edasi..

  • Õppelaenu suurus tõuseb kahe tuhande euroni 21.06.2018

    Valitsuse 21. juuni 2018. a otsuse järgi on uuel õppeaastal riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot laenutaotleja kohta. Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestati seda, et laenu võtjaid on väga vähe ja sellisel tase ...
    Loe edasi..

  • Aktsiisipoliitika on kasvatanud varimajandust 21.06.2018

    Eesti maksumaksjate liidu hinnangul on riigi aktsiisipoliitika tulemusel kasvanud nii piirikaubandus kui ka varimajandus. "Kahjuks on praeguse aktsiisipoliitika tulemusena hoo sisse saanud piirikaubandus ning kasvanud salaturg. See on jätnud Eesti ühiskonna ilma vajalikest maksutulud ...
    Loe edasi..

  • Möödunud aasta oli turismis rekordiline 13.06.2018

    2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Luminor
  • etl
  • Volvo
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256241  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
81  Koolitust
22366  Artiklit
52748  Registreerunud kasutajat
36238  Nädalakirja tellijat
33386  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017