auto koolitus
Kolmapäev, 23. Mai
 

Eksport kasvab aeglasemalt

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kuigi Eesti eksport tegi aasta alguses tubli viieprotsendise tõusu, peegeldab see pigem üksiktehinguid, kui siinsete ettevõtete laiemat edu välisturgudel. Aeglustunud on ka meie peamiste ekspordipartnerite nõudluse kasv.

Esimene kvartal lõppes väliskaubanduses langusega

Möödunud nädala neljapäeval avaldas Statistikaamet märtsi kaubandusstatistika, mis võimaldab kokku lüüa esimese kvartali tulemused. Kui viimastel aegadel oleme ekspordist saanud rääkida enamjaolt optimistlikus toonis, siis kahjuks osutus märts esimeseks kuuks läinud aasta aprillist alates, mil kaupade väljavedu vähenes. Kokku kahanes Eestis toodetud kaupade müük välismaale aastases võrdluses 7,5%. Enim mõjutas märtsi ekspordistatistikat elektriseadmete väljaveo kahanemine. Kaubagrupi müük välismaale vähenes 28,5 mln euro võrra, andes nii pea poole koguekspordi langusest. Põhjuseks ei ole siiski ootamatu nõudluse langus, vaid eelmise aasta väga kõrge võrdlusbaas. Kuude lõikes on elektriseadmete müük püsinud tänavu väga stabiilsel tasemel. Sellegipoolest ei saa nõrka eksporti vaid selle abil selgitada: langus oli laiapõhjaline ja puudutas enamust kaubagruppidest. Mõju avaldas ka erinevus tööpäevade arvus, mida 2018. aasta märtsis oli ühe võrra vähem.

Veel samal teemal

Vaadates esimest kvartalit tervikuna, suurenes Eestis toodetud kaupade eksport eurodes mõõdetuna siiski tubli 5% võrra. Arvudesse lähemalt süüvides, ei ole pilt kahjuks niivõrd ilus. Nimelt tuli valdav osa ekspordikasvust mineraalsete kütuste kaubagrupi arvelt, mille väljavedu suurenes kolme kuuga enam kui 100 mln euro võrra. Erinevalt varem arvatust, ei olnud tohutu tõusu taga ilmselt kodumaine põlevkivitööstus ega ka kütusehindade tõus, vaid sisse imporditud kütuse töötlemine, misjärel kaup taas Eestist välja liikus. Mineraalsete kütuste müüki arvesse võtmata, oleks ekspordikasv piirdunud kõigest 0,6%ga, mis ei tõota head esimese kvartali majanduskasvu numbrile.

Suurem negatiivne üksikmõju esimeses kvartalis oli eelmainitud elektriseadmete müügi kahanemine. Et eelnevatel kuudel oli elektriseadmete müük plusspoolel, piirdus langus kokkuvõttes veidi enam kui 27 mln euroga. Konkreetselt põhjustas selle mobiilsideseadmete müügi kokkukuivamine, mis mullu andis veel enam kui poole kogu kaubagrupi ekspordist. Suure negatiivse panuse andis ka muude tööstustoodete ekspordi langus enam kui 8 mln euro võrra. Selle kaubagrupi eksporti langetas enim erineva mööbli – valgustite, madratsite, diivanite jms kesine müük, kuid vähenes ka Eesti ühe olulisima ekspordiartikli valmismajade väljavedu. Ekspordikasvu pidurdas tugevalt veel erinevate taimsete toodete, peamiselt teravilja, alanenud müük.

Jättes kõrvale ekspordikasvu vedanud kütusemüügi, tõusis esimeses kvartalis tublisti erinevate masinate ja seadmete eksport – ligi 11 mln euro ehk 9% võrra. Jätkuvalt suurenes ka Eestile väga olulise kaubagrupi puittoodete eksport, kuigi kasvutempo aeglustus 3%ni. Tublisti suurenes ka teise metsamajandusega seotud kaubagrupi, pabertoodete ja tselluloosi, eksport. Märkimisväärse panuse ekspordikasvu andis veel toidukaupade (sh alkohol) müük välisriikidesse.

Kütusemüük reastas ümber kaubanduspartnerite järjestust

Aasta alguse kütusetehingud mängisid ringi ka Eesti kaubanduspartnerite järjestust. Nimelt tõusis Eesti olulisemate ekspordisihtkohtade eksootiline Singapur, kuhu müüdi pea 50 mln euro eest kütust. Omaette küsimuseks jääb, kas kauba liikumine füüsiliselt või juriidiliselt toimus ning kuivõrd tehing majandusele lisandväärtust juurde lõi. Üllatavalt tugeva, enam kui 30 mln eurose tõusu tegi eksport Suurbritanniasse, mille majanduse väljavaated hetkel just helged ei ole. Kasvu taga oli taaskord kütusemüük, milleta oleks eksport Suurbritanniasse hoopis langenud. Traditsioonilisematest ekspordipartneritest kasvas müük enim Saksamaale, suurenedes ligi 35 mln euro võrra. Saksamaale suunatud eksporti panustas enim elektriseadmete müük. 32 mln euro võrra tõusis Eesti kaupade väljavedu ka põhjanaabrite juurde Soome. Seejuures oli tõus küllalt laiapõhjaline – panustasid nii elektriseadmed, puit- ja metalltooted kui ehitusmaterjalid. Sarnaselt eelmisele aastale jätkus endiselt tugev ekspordi vähenemine Rootsi suunal, mida põhjustab kitsas telekommunikatsioonielektroonika kaubagrupp. Samas on Rootsi ehitusturu pidurdumine põhjustanud muret ka teistes harudes.

Eesti kaubanduspartnerite nõudlus on aeglasem

Eesti ekspordi aeglustumist selgitavad vähemalt osaliselt meie kahe peamise kaubanduspartneri, Soome ja Rootsi, impordis toimunud muutused. Eelmise aastaga võrreldes on eelkõige pidurdunud põhjanaabrite soomlaste impordinõudlus. Teatavasti oli 2017. aasta Soome väliskaubanduse jaoks ääretult edukas. Rekordiline ekspordikasv tähendas ka suurt nõudlust tootmissisendite järele, mistõttu paisus ka kaupade import 13% võrra. Käesoleval aastal on kasvutempo jäänud märksa aeglasemaks. Kui veebruaris suurenes Soome import 9%, siis jaanuaris ja märtsis 3-4% jagu. 

Rootsi kaubaimport alustas aastat 15% tõusuga, mis veebruaris langes 8%le ja peatus märtsis sootuks. Telekommunikatsioonielektroonika kõrval on õnneks pidevalt kasvanud teiste kaubagruppide müük Rootsi. Neist olulisemateks on saanud valmismajad ja mööbel ning erinevad puittooted, mis moodustasid mullu Rootsi suunduvast koguekspordist vastavalt 15% ja 13%. Kui mööbli ja valmismajade import on Rootsis viimastel kuudel tõepoolest pidurdunud, siis puittoodete puhul import aasta alguses isegi kiirenes. Seetõttu jääb loodetavasti ajutiseks ka Eesti kaupade ekspordi langus.

Kapitalikaupade import viitab suurematele investeeringutele

Impordikasv jäi esimeses kvartalis ekspordikasvule tublisti alla piirdudes 2,3%ga. Ilma kütuseid arvesse võtmata, mille sissevedu suurenes esimeses kvartalis enam kui 110 mln euro jagu, oleks import 2017. aasta sama ajaga võrreldes koguni vähenenud. Impordi kahanemise põhjus peitub kõrges võrdlusbaasis. Eelmise aasta esimesse kvartalisse jäid nimelt suurtehingud reisilaevadega, mille kogumaksumus küündis pea 270 mln euroni. Lisaks kütustele, tegi I kvartalis suure tõusu veel erinevate masinate ja seademete import, mis suurenes 73 mln euro jagu ning transpordivahendite (sh sõiduautode) import, mis suurenes ligi 50 mln eurot.

Joonis 1. Kapitalikaupade import ja investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mln €

Üks Eesti majanduse viimaste aastate olulisematest probleemidest on olnud ettevõtete vähene valmidus investeerida. Kuigi investeeringute prognoosimine on ebatäpne, annab positiivse sõnumi viimase kahe kvartali jooksul kosunud kapitalikaupade sissevedu. Just seda näitajat peetakse üheks paremaks indikaatoriks investeeringute ennustamisel. Kui 2017. aasta esimeses pooles oli kapitalikaupade import (v.a. transpordivahendid) veel languses, siis alates III kvartalist pöördus see tõusule. Eelmise aasta lõpus suurenes kapitalikaupade sissevedu juba 11% ning tänavu I kvartalis 16% võrra. Kaasaegsem tehnoloogia ja suurem efektiivsus on Eesti ettevõtetele kindlasti abiks, kuid loodetavasti hoogustub ka investeerimine intellektuaalsesse kapitali, mis tänapäeva majanduskeskkonnas tavaliselt palju suurema tulususega on.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti varimajandus kasvas mullu 18,2 protsendini SKP-st 16.05.2018

    Varimajanduse osakaal Eestis kasvas möödunud aastal 2,8 protsendipunkti 18,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), selgub Riia Stockholmi Majanduskooli uuringust. Varimajandus on uuringu kohaselt kasvanud kõigis Baltimaades. Lätis kasvas see aastaga 1,3 protsendipunk ...
    Loe edasi..

  • Ohutult lõbutseda on lõbusam! 15.05.2018

    15. maist alustavad tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kuu aega vältava teavituskampaaniaga, millega pööravad tähelepanu elamusteenuste ohutusele – et teenuse kasutajad oleksid tähelepanelikud ja hindaksid oma võimeid õigesti ning teenus ...
    Loe edasi..

  • Kui palju mõjutavad puhkepäevad eksporti? 14.05.2018

    Statistikaamet teatas, et kaupade eksport vähenes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Ehkki Euroopas nõrgenesid aasta alguses mitu majandusnäitajat, näib ekspordi vähenemine ikkagi liig mis liig. Siinne kirjatükk näitab tööpäevade a ...
    Loe edasi..

  • Maksusoodustused ärgitavad eurooplasi puhtamaid autosid ostma 09.05.2018

    Euroopas rakendatakse mitmesuguseid maksusoodustusi madalama CO2 heidet tekitava sõiduki ostmisel, seetõttu on paljudes riikides uutest sõiduautodest tulenev süsinikdioksiidi heitkogus vähenenud. Eesti aga paistab endiselt negatiivselt silma uute sõiduautode v&a ...
    Loe edasi..

  • Inflatsioon püsib kolme protsendi lähedal 08.05.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 2,9 protsenti. Ka euroalas on hinnatõus viimastel kuudel olnud suhteliselt stabiilne, ulatudes aprillis 1,2 protsendini. --related-- Inflatsioon on viim ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pallas
  • RE Kinnisvara
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255438  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22197  Artiklit
52723  Registreerunud kasutajat
36286  Nädalakirja tellijat
33470  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017