Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu on Eesti Panga andmetel ettevõtete võlakohustuste kasv tagasihoidlik, kasumid on vähenenud, kuid omanikud on suurendanud dividendimakseid. Majapidamiste sissetulekud ja säästud on kasvanud kiiremini kui laenukohustused.
Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor säästsid eelmise aasta kolmandas kvartalis rohkem kui investeerisid ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati või tagastati välismaale endiselt rohkem finantsvarasid kui sealt kaasati. Suhteliselt väikse investeerimisaktiivsuse tõttu on säästude kasv olnud endiselt kiirem kui võlakohustuste kasv.
Mittefinantssektori ettevõtete võlakohustused suurenesid kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes ligikaudu 2 protsenti. Ettevõtete lühiajaliste laenukohustuste aastakasv püsis suhteliselt kiire, ligikaudu 7 protsenti juures. Kasv oli tempokas suuresti ettevõtete varude ja jaekaubandusettevõtete käibe kasvu tõttu. Ettevõtete likviidsed finantsvarad – sularaha, hoiused, lühiajalised laenunõuded ja väärtpaberid suurenesid samal ajal samuti ligikaudu 7 protsenti.
Ettevõtete omakapital on viimase aasta jooksul pisut vähenenud. Ettevõtete kasum on kahenenud ning nii residendist kui ka välismaalasest omanikud on suurendanud dividendimakseid. Reinvesteeritud tulu on seetõttu vähenenud ja kiire omakapitali kasv pärast majanduskriisi on peatunud. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti ettevõtlussektori omakapitali tase siiski üsna kõrge.
Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused. Suurenenud sissetulekute toel kasvasid majapidamiste omanduses olevad sularaha ja hoiused aastaga ligikaudu 9 protsenti ehk 6,5 miljardi euroni. Laenukohustused suurenesid samal ajal 4,5 protsenti ehk 8,1 miljardi euroni. Laenukasvu veab peamiselt pikaajaliste eluasemelaenude kasv, aga ka autoliisingu maht on kasvanud.
