Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus 2015. aasta neljandas kvartalis aasta võrdluses 0,7% ja kvartali võrdluses 1,2%. Aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 1,2%, mis ühtib Eesti Panga viimase prognoosiga. Küllaltki kesise tööstussektori arengu taustal oli niivõrd kiire kvartalikasv positiivne uudis. Ettevõtete ootused lähikuude arengu suhtes on samuti paranenud.
Majanduskasvu andsid arvestuslikult suure panuse tootemaksud, mille mõju 2015. aasta varasemate kvartalitega võrreldes siiski vähenes. Lisaks mõjutab majanduskasvu endiselt positiivselt tarbimine, mida toetavad nii palgatulu kasv kui ka hinnalangus. Nafta hinna langus vähendas kütusele ja elamute küttele kuluvaid summasid, mis jättis majapidamistele enam raha teiste kaupade tarbimiseks. Selle mõju tarbimisele jäi vähemalt neljandas kvartalis arvatavasti väikeseks, sest jaekaubandusettevõtete käibe kasv oli isegi aeglasem kui majapidamiste sissetulekute kasv.
Nii nagu eelnevates kvartalites mõjutasid majanduskasvu ilmselt taas negatiivselt ehitus ja transpordisektor. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kahanemist põhjustasid kõige enam õlitööstus ja elektroonikaseadmete tootmine. Õlitööstuse toodangu vähenemise taga oli nafta hinna langus, mis kvartali jooksul süvenes. Detsembris vähenes õlitööstuse toodang tööpäevade arvu arvestades novembriga võrreldes 35%. Selle mõju teistele majandusnäitajatele avaldub suuresti alles 2016. aasta esimeses ja teises kvartalis. Töötleva tööstuse toodang tervikuna aga hooajalisi tegureid arvesse võttes kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas. Lisaks näitab tööstusbaromeeter, et tootmisvõimsuse kasutamine muutus neljanda kvartali jooksul intensiivsemaks.
Ettevõtete investeeringute edasine kahanemine võib takistada majanduskasvu taastumist. Maksudeklaratsioonide andmetel olid ettevõtete investeeringud neljandas kvartalis 11% väiksemad kui aasta varem. Investeeringute kahanemise taga võib olla ettevõtete kasumite vähenemine, mis jätkus tõenäoliselt eelnevate kvartalitega sarnaselt ka neljandas kvartalis. Kasumite jätkuvale kahanemisele viitavad samuti maksulaekumiste andmed.
Ettevõtete ootused majanduskasvu kiirenemise suhtes on aga selgelt paranenud. Majandususaldusindeksi tõus oli neljandas kvartalis laiapõhjaline: kindlustunne paranes nii tööstuses, teenuste sektoris, ehituses kui ka kaubanduses. Lisaks viitab positiivse arengu suuremale tõenäosusele tööstussektori lähikuude tellimuste kasv. Elektroonikaseadmete tootmisharu tellimused olid neljandas kvartalis ligi 30% suuremad kui aasta varem, mis osutab, et lähikuudel võib toodang märkimisväärselt suureneda.
