Kõigis eurole üleminekuks valmistuvates riikides on peljatud hindade kasvu, kuid eurole üle läinud Eestis ja Lätis inflatsioon kardetud ulatuses ei realiseerunud, näitab SEB värske Balti leibkondade majandusanalüüs.
"Eurole ülemineku järel oli hinnatõus Eestis suurem kui Lätis. Samas näitab hiljutine Eesti Panga uuring, et selle hinnatõusu põhjustasid muud faktorid ja eurol oli pigem tagasihoidlik roll – erinevate arvutuste kohaselt vaid kuni kümnendik kogu inflatsioonist. Euro kasutuselevõtmine mõjutas peamiselt nende kaupade hindu, mis olid Eestis euroalaga võrreldes oluliselt odavamad. Inflatsiooni mõju oli suurem väikestes poodides, kus toidukaubad kallinesid rohkem kui suurtes supermarketites," kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvas 84 protsenti Leedu elanikest septembris, et euro toob kaasa hinnatõusu. Neli kuud enne eurot kartis hindade kasvu 81 protsenti Eesti ja kaheksa kuud enne eurot 75 protsenti Läti elanikest.
"Kuigi Lätis jäi inflatsioon madalale tasemele, tajutakse ikkagi jätkuvalt hindade kasvu. Uuringu tulemuste kohaselt oli 87 protsenti vastanutest arvamusel, et hinnad on seoses euro tulekuga kasvanud ja 39 protsenti vastanutest kinnitas, et hinnakasv on olnud märgatav. Enne ja pärast eurole üleminekut Lätis oli üldine inflatsioon väike, välja arvatud teenindussektoris, kus see oli keskmisest kõrgem. Augustis olid aastatagusega võrreldes enam kasvanud juuksuriteenuste (7 protsenti), turismiteenuste (5,9 protsenti) ja toitlustuse (5,2 protsenti) hinnad. Samuti oli märgata hinnatõusu elamispindade üüriturul. Teenuste hinnatõusu saab osaliselt selgitada hindade ümardamisega enne eurot ja eurole ülemineku ajal," kommenteeris SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.
"Arvestades eelnevate kuude trendi, võib mure hinnatõusu pärast Leedus veelgi kasvada. Vaatamata sellele, et enamik kaubandus- ja teenindusettevõtteid on andnud lubaduse seoses euroga hindu mitte tõsta, on osa – eriti teenuste valdkonna ettevõtteid – juba enne selle kohustuse võtmist ja perioodi, mil hindu tuleb näidata kahes valuutas, hindu tõstnud. Tarbekaupade ja teenuste hinnastatistika näitab, et näiteks Lätis algas märgatavam hindade kasv neli kuud enne euro kasutuselevõtmist, samas kui Leedus toimus samasugune hinnatõus juba alates aprillist, st üheksa kuud enne euro tulekut. Tundub, et Leedu ettevõtted on õppinud naabrite kogemustest – mitmed neist on kiirustanud tarbekaupade hindu tõstma veel enne, kui andsid lubaduse seoses eurole üleminekuga hindu mitte muuta. Samas, kuivõrd hinnad on juba Leedus tõusnud, on põhjust arvata, et edasine hinnatõus jääb mõõdukaks või puudub üldse. Lähtudes ametlikust statistikast, on euro mõju hindadele pigem väike, kuigi elanikud tunnetavad seda tõenäoliselt tegelikust suuremana," kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.
Erinevad uuringud on näidanud, et kuigi pärast euro kasutusevõtmist tajuvad elanikud olulist hinnatõusu, on tegelik hindade muutus olnud vaid mõõdukas. Sellel, miks tarbijad tajuvad hinnatõusu tegelikust suuremana, on rida põhjuseid: hindu on ühest valuutast teise keeruline ümber arvutada; olemasoleva raha hulka tajutakse erinevates valuutades erinevalt; suur osa peredest võrdleb hindu eurodes samade kaupade hindadega kodumaises valuuas enne euro kasutuselevõtmist, kuigi need hinnad pärinevad mitme aasta tagusest ajast; enne eurole üleminekut on väga tugev hinnatõusu ootus; hinnamuutuste tajumist võimendab selle teema laialdane kajastamine meedias ja osa elanikkonnagruppide sissetuleku vähenemine.
Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda siit ja esitlust jälgida siit.
