auto koolitus
Esmaspäev, 28. Mai
 

Euroopa Keskpank jätkab majanduse rahapoliitilist stimuleerimist

Autor
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

Euroopa Keskpanga (EKP) hiljutine otsus jätta intressimäärad muutmata, kuid vähendada järgmise aasta algusest varaostuprogrammi seniselt 60 miljardilt eurolt kuus 30 miljardini, oli ootuspärane. EKP pidas vajalikuks lisada turgudele järgmisel aastal varaostudega täiendavalt raha veel vähemalt üheksa kuu jooksul, kuid lisas, et kui hinnakasvu väljavaade halveneb, ollakse valmis varaostuprogrammi nii mahus kui ka pikkuses suurendama.

Aeglase hinnakasvu väljavaate tõttu ei saa EKP rahapoliitikat oluliselt karmistada

Kuigi euroala majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea, kindlustundeindikaatorid on tõusnud kümneaastataguse tipu lähedale, on majapidamiste ja ettevõtete laenuportfelli kasv tagasihoidlik ning ei avalda piisavalt tugevat inflatsioonilist survet. Septembris kasvasid euroalal hinnad aastases võrdluses vaid 1,5%, järgmiseks aastaks on oodata selle aeglustumist energiahindade baasefekti tõttu ning EKP prognoosi järgi jääb euroala inflatsioon aasta keskmisena 1,5% juurde ka veel 2019. aastal. Kuna EKP peamiseks eesmärgiks on teatavasti 2% lähedase inflatsiooni saavutamine ja selle hoidmine, ei saagi ta oma rahapoliitikat niipea oluliselt karmistada.

Turuintressimäärad jäävad lähiajal madalaks

EKP sõnul sõltub majandus- ja hinnakasvu kiirenemine jätkuvalt rahapoliitilisest toest ning keskpanga hinnangul on rahapoliitilist stiimulit turgudele veel olulises mahus tarvis. Seetõttu jättis EKP varaostuprogrammi lõpetamise tähtaja lahtiseks ning lisas, et see ei toimu 30 miljardi tasemelt järsku. Keskpanga intressimäärasid hakatakse aga kergitama alles pärast varaostuprogrammi lõppu ehk mitte enne ülejärgmist aastat. Seega peaksid ka turuintressimäärad (Euribor) jääma veel lähiajal madalaks.

EKP soovib rahapoliitika karmistamisel turge võimalikult vähe mõjutada

EKP plaan on tõenäoliselt väljuda varaostuprogrammist ja hakata hiljem intressimäärasid tõstma nii ettevaatlikult kui võimalik (täpsemalt öeldes, püüab ta jätta turgudele sellise mulje), et hoida ära euro liigset kallinemist (mis halvendaks euroala ekspordi konkurentsivõimet ning aeglustaks imporditud inflatsiooni). Kuigi paljud keskpangad on juba suuremal või vähemal määral oma rahapoliitikat karmistamas või plaanivad seda teha, hakkab USA ja euroala intressimäärade vahe suurenema (Föderaalreserv alustas oma intressimäärade tõstmist juba 2015.aasta detsembris), mis omakorda suunab rohkem kapitali USA dollarisse. Eilse EKP otsuse peale toimus kohe euro nõrgenemine dollari vastu, Saksamaa 10-aastase võlakirjade hind tõusis, kuid nende tootlus langes ning Euroopa aktsiad reageerisid euro nõrgenemisele positiivselt (kuna keskpank jätkab raha lisamist turgudele).

Kas euroala keskpankadel jätkub üldse varasid, mida ostuprogrammi raames osta?

President Draghi kinnitusel on EKP varaostuprogramm piisavalt paindlik ning selle mahtu ja koosseisu võidakse vajadusel muuta. Oluline on siin aga veel see, et järgmisel aastal aegub igal kuul keskmiselt 15 miljardi euro vääruses võlakirju, mida hakatakse reinvesteerima ning mis tekitab võlakirjade teisesel turul täiendava nõudluse. See peaks vähendama turgude negatiivset reaktsiooni varaostuprogrammi vähendamise suhtes.

Paraku ei saa lootma jääda ainult rahapoliitilisele toele

Nii nagu varemgi, rõhutas Draghi, et majanduse pikaajaliseks jätkusuutlikuks kasvuks peaksid euroala riigid teostama struktuurireforme ning nende riigirahandus võiks olla rohkem majanduskasvu toetav.  Seda mõistagi Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse  ennetamise tingimuste raames. Majanduse kasvufaas on struktuursete reformide tegemiseks küll sobiv aeg, kuid fiskaalpoliitikaga majanduskasvu toetamise vajadus on riigiti erinev.

  • Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Allikas: Swedbank
tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt 24.05.2018

    Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob välja, et Eesti elanikud koguvad üha enam oma pensioni tarbeks ja alternatiivid nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisej ...
    Loe edasi..

  • Majapidamiste laenuaktiivsus püsib suur 24.05.2018

    Autoliisingute mahu kasv kiirenes aprillis varasemaga võrreldes veelgi Kinnisvaraettevõtted laenasid mõnevõrra tagasihoidlikumalt kui varasematel kuudel Pangahoiused kasvasid aprillis ikka veel jõudsalt, aasta võrdluses 10% --related-- Majapida ...
    Loe edasi..

  • Eesti majanduse väljavaadet ohustab enim palgasurve 24.05.2018

    Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) leiab, et Eesti majanduse väljavaade on positiivne ja kasv jääb keskpikas plaanis 3,5 protsendi juurde ning peamine risk väljavaatele on palgasurve, mida ei saada produktiivsuse kasv ja kinnisvarahindade tõus. Valuutafond märkis, et v ...
    Loe edasi..

  • Eesti varimajandus kasvas mullu 18,2 protsendini SKP-st 16.05.2018

    Varimajanduse osakaal Eestis kasvas möödunud aastal 2,8 protsendipunkti 18,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), selgub Riia Stockholmi Majanduskooli uuringust. Varimajandus on uuringu kohaselt kasvanud kõigis Baltimaades. Lätis kasvas see aastaga 1,3 protsendipunk ...
    Loe edasi..

  • Ohutult lõbutseda on lõbusam! 15.05.2018

    15. maist alustavad tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kuu aega vältava teavituskampaaniaga, millega pööravad tähelepanu elamusteenuste ohutusele – et teenuse kasutajad oleksid tähelepanelikud ja hindaksid oma võimeid õigesti ning teenus ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Careria
  • RE Kinnisvara
  • olympic
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255558  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
78  Koolitust
22209  Artiklit
52722  Registreerunud kasutajat
36282  Nädalakirja tellijat
33463  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017