aastaaruanne 2017
Laupäev, 17. Veebruar
 

Euroopa Keskpank jätkab majanduse rahapoliitilist stimuleerimist

Autor
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

Euroopa Keskpanga (EKP) hiljutine otsus jätta intressimäärad muutmata, kuid vähendada järgmise aasta algusest varaostuprogrammi seniselt 60 miljardilt eurolt kuus 30 miljardini, oli ootuspärane. EKP pidas vajalikuks lisada turgudele järgmisel aastal varaostudega täiendavalt raha veel vähemalt üheksa kuu jooksul, kuid lisas, et kui hinnakasvu väljavaade halveneb, ollakse valmis varaostuprogrammi nii mahus kui ka pikkuses suurendama.

Aeglase hinnakasvu väljavaate tõttu ei saa EKP rahapoliitikat oluliselt karmistada

Kuigi euroala majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea, kindlustundeindikaatorid on tõusnud kümneaastataguse tipu lähedale, on majapidamiste ja ettevõtete laenuportfelli kasv tagasihoidlik ning ei avalda piisavalt tugevat inflatsioonilist survet. Septembris kasvasid euroalal hinnad aastases võrdluses vaid 1,5%, järgmiseks aastaks on oodata selle aeglustumist energiahindade baasefekti tõttu ning EKP prognoosi järgi jääb euroala inflatsioon aasta keskmisena 1,5% juurde ka veel 2019. aastal. Kuna EKP peamiseks eesmärgiks on teatavasti 2% lähedase inflatsiooni saavutamine ja selle hoidmine, ei saagi ta oma rahapoliitikat niipea oluliselt karmistada.

Turuintressimäärad jäävad lähiajal madalaks

EKP sõnul sõltub majandus- ja hinnakasvu kiirenemine jätkuvalt rahapoliitilisest toest ning keskpanga hinnangul on rahapoliitilist stiimulit turgudele veel olulises mahus tarvis. Seetõttu jättis EKP varaostuprogrammi lõpetamise tähtaja lahtiseks ning lisas, et see ei toimu 30 miljardi tasemelt järsku. Keskpanga intressimäärasid hakatakse aga kergitama alles pärast varaostuprogrammi lõppu ehk mitte enne ülejärgmist aastat. Seega peaksid ka turuintressimäärad (Euribor) jääma veel lähiajal madalaks.

EKP soovib rahapoliitika karmistamisel turge võimalikult vähe mõjutada

EKP plaan on tõenäoliselt väljuda varaostuprogrammist ja hakata hiljem intressimäärasid tõstma nii ettevaatlikult kui võimalik (täpsemalt öeldes, püüab ta jätta turgudele sellise mulje), et hoida ära euro liigset kallinemist (mis halvendaks euroala ekspordi konkurentsivõimet ning aeglustaks imporditud inflatsiooni). Kuigi paljud keskpangad on juba suuremal või vähemal määral oma rahapoliitikat karmistamas või plaanivad seda teha, hakkab USA ja euroala intressimäärade vahe suurenema (Föderaalreserv alustas oma intressimäärade tõstmist juba 2015.aasta detsembris), mis omakorda suunab rohkem kapitali USA dollarisse. Eilse EKP otsuse peale toimus kohe euro nõrgenemine dollari vastu, Saksamaa 10-aastase võlakirjade hind tõusis, kuid nende tootlus langes ning Euroopa aktsiad reageerisid euro nõrgenemisele positiivselt (kuna keskpank jätkab raha lisamist turgudele).

Kas euroala keskpankadel jätkub üldse varasid, mida ostuprogrammi raames osta?

President Draghi kinnitusel on EKP varaostuprogramm piisavalt paindlik ning selle mahtu ja koosseisu võidakse vajadusel muuta. Oluline on siin aga veel see, et järgmisel aastal aegub igal kuul keskmiselt 15 miljardi euro vääruses võlakirju, mida hakatakse reinvesteerima ning mis tekitab võlakirjade teisesel turul täiendava nõudluse. See peaks vähendama turgude negatiivset reaktsiooni varaostuprogrammi vähendamise suhtes.

Paraku ei saa lootma jääda ainult rahapoliitilisele toele

Nii nagu varemgi, rõhutas Draghi, et majanduse pikaajaliseks jätkusuutlikuks kasvuks peaksid euroala riigid teostama struktuurireforme ning nende riigirahandus võiks olla rohkem majanduskasvu toetav.  Seda mõistagi Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse  ennetamise tingimuste raames. Majanduse kasvufaas on struktuursete reformide tegemiseks küll sobiv aeg, kuid fiskaalpoliitikaga majanduskasvu toetamise vajadus on riigiti erinev.

  • Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Allikas: Swedbank
Lati maksusysteem

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti finantssektor on hästi kapitaliseeritud 16.02.2018

    Riikliku järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtted on hästi kapitaliseeritud. Siin tegutsevad pangad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused ning elukindlustus- ja kahjukindlustusseltsid täidavad finantsinspektsiooni avaldatud 2017. aasta kolmanda kvartali andmete põhjal kapitalinormatiive suure varuga.
    Loe edasi..

  • Rahastamisvõimalused on majanduskasvu jätkumiseks soodsad 15.02.2018

    Ettevõtete võime oma tegevust ja investeeringuid omavahenditest rahastada on kasvanud, ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on endiselt hea, tänu sissetulekute kasvule suudab rohkem inimesi säästa ja laenu võtta, intressid püsivad laenuvõtja jaoks soodsad, Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea.
    Loe edasi..

  • Üle 10 protsendi ICO-dega kaasatud rahast varastatakse 13.02.2018

    Ernst & Young krüptovarade uuringu kohaselt varastatakse üle 10 protsendi plokiahela platvormidel kaasatud rahastusest (ICO-dest). --related-- EY krüptovaluutadesse investeerimise riske käsitleva uuringu kohaselt kaob või varastatakse küberrünnakute kä ...
    Loe edasi..

  • Innovatsiooni võimalused põllumajanduses 12.02.2018

    Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootli ...
    Loe edasi..

  • Kaubavahetus oli mullu rekordtasemel 09.02.2018

    Kaupade eksport suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 8% ja import 9%. 2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Rikets Hulgi
  • EKKK
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252837  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
81  Koolitust
23054  Artiklit
52409  Registreerunud kasutajat
36136  Nädalakirja tellijat
33353  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017