TTU
Neljapäev, 23. November
 

Euroopa Keskpank jätkab majanduse rahapoliitilist stimuleerimist

Autor
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

Euroopa Keskpanga (EKP) hiljutine otsus jätta intressimäärad muutmata, kuid vähendada järgmise aasta algusest varaostuprogrammi seniselt 60 miljardilt eurolt kuus 30 miljardini, oli ootuspärane. EKP pidas vajalikuks lisada turgudele järgmisel aastal varaostudega täiendavalt raha veel vähemalt üheksa kuu jooksul, kuid lisas, et kui hinnakasvu väljavaade halveneb, ollakse valmis varaostuprogrammi nii mahus kui ka pikkuses suurendama.

Aeglase hinnakasvu väljavaate tõttu ei saa EKP rahapoliitikat oluliselt karmistada

Kuigi euroala majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea, kindlustundeindikaatorid on tõusnud kümneaastataguse tipu lähedale, on majapidamiste ja ettevõtete laenuportfelli kasv tagasihoidlik ning ei avalda piisavalt tugevat inflatsioonilist survet. Septembris kasvasid euroalal hinnad aastases võrdluses vaid 1,5%, järgmiseks aastaks on oodata selle aeglustumist energiahindade baasefekti tõttu ning EKP prognoosi järgi jääb euroala inflatsioon aasta keskmisena 1,5% juurde ka veel 2019. aastal. Kuna EKP peamiseks eesmärgiks on teatavasti 2% lähedase inflatsiooni saavutamine ja selle hoidmine, ei saagi ta oma rahapoliitikat niipea oluliselt karmistada.

Turuintressimäärad jäävad lähiajal madalaks

EKP sõnul sõltub majandus- ja hinnakasvu kiirenemine jätkuvalt rahapoliitilisest toest ning keskpanga hinnangul on rahapoliitilist stiimulit turgudele veel olulises mahus tarvis. Seetõttu jättis EKP varaostuprogrammi lõpetamise tähtaja lahtiseks ning lisas, et see ei toimu 30 miljardi tasemelt järsku. Keskpanga intressimäärasid hakatakse aga kergitama alles pärast varaostuprogrammi lõppu ehk mitte enne ülejärgmist aastat. Seega peaksid ka turuintressimäärad (Euribor) jääma veel lähiajal madalaks.

EKP soovib rahapoliitika karmistamisel turge võimalikult vähe mõjutada

EKP plaan on tõenäoliselt väljuda varaostuprogrammist ja hakata hiljem intressimäärasid tõstma nii ettevaatlikult kui võimalik (täpsemalt öeldes, püüab ta jätta turgudele sellise mulje), et hoida ära euro liigset kallinemist (mis halvendaks euroala ekspordi konkurentsivõimet ning aeglustaks imporditud inflatsiooni). Kuigi paljud keskpangad on juba suuremal või vähemal määral oma rahapoliitikat karmistamas või plaanivad seda teha, hakkab USA ja euroala intressimäärade vahe suurenema (Föderaalreserv alustas oma intressimäärade tõstmist juba 2015.aasta detsembris), mis omakorda suunab rohkem kapitali USA dollarisse. Eilse EKP otsuse peale toimus kohe euro nõrgenemine dollari vastu, Saksamaa 10-aastase võlakirjade hind tõusis, kuid nende tootlus langes ning Euroopa aktsiad reageerisid euro nõrgenemisele positiivselt (kuna keskpank jätkab raha lisamist turgudele).

Kas euroala keskpankadel jätkub üldse varasid, mida ostuprogrammi raames osta?

President Draghi kinnitusel on EKP varaostuprogramm piisavalt paindlik ning selle mahtu ja koosseisu võidakse vajadusel muuta. Oluline on siin aga veel see, et järgmisel aastal aegub igal kuul keskmiselt 15 miljardi euro vääruses võlakirju, mida hakatakse reinvesteerima ning mis tekitab võlakirjade teisesel turul täiendava nõudluse. See peaks vähendama turgude negatiivset reaktsiooni varaostuprogrammi vähendamise suhtes.

Paraku ei saa lootma jääda ainult rahapoliitilisele toele

Nii nagu varemgi, rõhutas Draghi, et majanduse pikaajaliseks jätkusuutlikuks kasvuks peaksid euroala riigid teostama struktuurireforme ning nende riigirahandus võiks olla rohkem majanduskasvu toetav.  Seda mõistagi Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse  ennetamise tingimuste raames. Majanduse kasvufaas on struktuursete reformide tegemiseks küll sobiv aeg, kuid fiskaalpoliitikaga majanduskasvu toetamise vajadus on riigiti erinev.

  • Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Allikas: Swedbank
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Välisinvesteeringute suurimaks takistuseks on piirangud välistööjõule 22.11.2017

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tutvustas 20. novembril riigikogu väliskomisjonile peamisi väljakutseid välisinvesteeringute riiki meelitamisel. "EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on toonud riiki 322 miljonit eurot ning loonud viimase kolme aasta j ...
    Loe edasi..

  • Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 22.11.2017

    Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis ...
    Loe edasi..

  • Registreeru Tartu Ülikooli talvesemestri kaugkoolituskursustele 27. novembrini! 21.11.2017

    Tartu Ülikooli kaugkoolituse talvesemestri 2017 täiendusõpperühmad alustavad Tallinnas 7. detsembril 2017. Lõpueksamid toimuvad 2. juunil 2018 ja kursustele saab registreeruda 27. novembrini.
    Loe edasi..

  • Kas Eesti riigi rahandus on kriisis? 17.11.2017

    Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti.
    Loe edasi..

  • Töökäte nappus pärsib majanduskasvu 17.11.2017

    Eesti tööhõive ületas kolmandas kvartalis 68%, mis on rekordiliselt kõrge tase ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Et edasine hõive kasv saab olla äärmiselt napp, hakkab majanduskasvu aina enam pidurdama vaba tööjõu puudus. Üks vähestest võimalustest tööhõive edasiseks kasvuks on töötajate mobiilsuse suurendamine.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
« November 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • LeapIN
  • Fortumo
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249980  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
90  Koolitust
22611  Artiklit
51812  Registreerunud kasutajat
35828  Nädalakirja tellijat
33088  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017