auto koolitus
Kolmapäev, 20. Juuni
 

Euroopa Komisjon ärgitab Eestit pensionisüsteemi lisaraha leidma

Euroopa Komisjoni iga-aastane raport, sedapuhku 52-leheküljeline, tõmbab teravalt tähelepanu Eesti pensionitele ja vajadusele mõelda, kuidas pensionisüsteemi raha juurde kaasata, pensionite suurust tõsta ning vähendada demograafilistest trendidest tulenevat kasvavat ohtu, et üha suurem osa meie pensionäridest vaevleks vaesuse piiril.

Kogu raportis mainitakse sõna "pension" Eestile suunatud aruandes lausa 58 korda – näiteks Soome aruandest leiab seda sõna 23 korda, Suurbritannia puhul 13 ja Rootsi puhul 9 korda.

Kui 2016. aastal oli ühe 65 aastase ja vanemaealise inimese kohta Eestis 3,2 tööealist inimest, siis aastaks 2040 on see arv langenud 1,9 peale. Eesti demograafiline tulevik on tume ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa vaid kogutavate vahendite ümberjagamisest I samba solidaarsemaks muutmise läbi, vaid kogu pensionisüsteemi on vaja raha juurde leida. Just sellele vajadusele viitab Euroopa Komisjon oma Eestile suunatud aruandes, tuues välja, et kõige rohkem on raha puudu pensionites, töövõimetushüvitistes ning pikaajalises hooldusteenuses. See kõik viitab vajadusele Eestis maksustiimuliga tööandjapensioni jõustamiseks ja inimestele võimaluse andmiseks oma II samba pensionifondi ettenähtust rohkem koguda.

Sotsiaalne kindlustatus on madal

Ka möödunud aastal soovitati Eestis suurendada inimeste sotsiaalset kindlustatust/turvavõrku. Kuigi teatud meetmeid on vastu võetud, on senised sammud olnud liiga tagasihoidlikud ning kasvav osa pensionäridest on vaesusriski piiril. Sissetulek pensionieas suhtena keskmisesse palka pensionile minemise hetkel jääb küll prognooside kohaselt samaks ka lähiaastail, kuid probleemkohaks on asjaolu, et see suhtarv ise ja absoluutnumbris eurodes mõõdetavad pensionid on lihtsalt liiga väikesed ning see tõstab riski, et vanemaealised võivad langeda alla vaesuspiiri. Aruanne toob välja, et Eestis on vaesuspiirile langevate vanurite osakaal Euroopa Liidu üks kõrgemaid – meie 41,4%line näit on Euroopa Liidu 18,3% keskmisest üle kahe korra suurem.

Allikas: Eesti Statistikaamet

Komisjoni raport toob välja, et piisavate pensionide tagamine saab olema Eesti lähituleviku üks suuremaid probleeme, eriti neile, kel tööaastaid keskmisest vähem, sissetulekud väikesed või kes on osalise töövõimega. Vanemaealiste osakaal Eesti ühiskonnas on kiiresti kasvamas – kui täna moodustavad üle 65 aastased tööealistest 29,1%, siis aastaks 2056 tõuseb see 60,6%ni ja ületab juba selle aja Euroopa Liidu keskmist, millele prognoositakse 56,6%list näitu. Eesti muutub järgmise 40 aastaga Euroopa keskmisest hallipäisemaks.

Samuti vibutatakse Eesti suunas tugevalt sõrme, mis puudutab valmisolekut vananevast ühiskonnast tulenevate väljakutsetega hakkamasaamiseks – ühe suure valukohana tuuakse välja hooldekodude alarahastatus ja nappus ning nende hinnatase suhtena keskmisesse pensionisse. Aastaks 2030 on 7% eestlastest vanemad kui 80 eluaastat. Komisjoni andmeil jäävad Eesti odavama otsa hooldekodude igakuised hinnad 400-600 euro vahele, kuid võivad ulatuda ülemises otsas ka 800-1200 euroni. Need summad ületavad oluliselt meie keskmist 386 euro suurust pensioni. Hooldajate, õdede ja arstide töötasu tõus madala baasi pealt on neid kulutusi tulevikus tõenäoliselt veelgi kasvatamas.

Pensionifondid on olulised kohalikud investorid

Positiivse poole pealt toob komisjoni aruanne välja, et Eesti II samba pensionifondidesse on kogutud tänaseks üle 3,5 miljardi euro (16% SKPst), mis on võrdne Eesti börsil noteeritud ettevõtete turukapitalisatsiooni, erakapitali (private equity) ja riskikapitalifondide varade summaga. II samba pensionifondide varadest on Eestisse investeeritud ca 10%, mis jääb euroala keskmistele näitajatele mitu korda alla. Põhjuseks Eesti väike turg, piiratud investeerimisvõimalused ning kohalike investeeringute keerukas tegemine, mistõttu tuleb tihti sobivad investeeringud kapitali pakkujate ja soovijate vahel omakeskis ise luua. Komisjon nendib, et Eesti ettevõtted ongi väikesed ning pole seetõttu välisinvestoritele atraktiivsed, mistõttu on kohalike pensionifondide roll Eesti ettevõtetesse ja majandusse investeerimisel väga oluline. Valitsuse poolt 2015. aastal vastu võetud meetmed, mis on aidanud pensionifondide Eesti suunaliste investeeringute tegemisele kaasa, on juba Eesti majandusele positiivselt mõjunud ning mida võimekamaks muutuvad meie kohalikud pensionifondid siinsete investoritena, seda suurem kasu kogu Eestile.

Arvamuslugu ilmus 28. mail Postimehes.

tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Möödunud aasta oli turismis rekordiline 13.06.2018

    2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. ...
    Loe edasi..

  • Kuidas jagada globaliseerumisest tulevaid võite? 12.06.2018

    Populistide võidukäik on pannud majandusteadlased julgemalt arutama selle üle, kes globaliseerumisest võidab ja kas segased ajad poliitikas võivad olla just sellest tingitud? Muutunud tuuled maailmapoliitikas Viimaste aastate pöördelised sündmused poli ...
    Loe edasi..

  • Temperatuur on juba liiga kõrge 11.06.2018

    Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis ajalehele Sakala Eesti ja euroala majandusest ning sealhulgas Itaalia olukorrast. Eesti majandus podiseb keskpankuri meelest juba liiga kuumal tulel. Riigi investeeringud võivad erasektori omad kõrvale tõrjuda. ...
    Loe edasi..

  • Inflatsioon stabiliseerus kolmel protsendil 07.06.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3 protsenti. Euroalas toimus inflatsiooni oluline kiirenemine energiahindade ja teenuste ning väiksemal määral toidu kallinemise tõttu. Euroala ...
    Loe edasi..

  • Jooksevkonto peegeldab suurt kaubavahetuse puudujääki 07.06.2018

    Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele. Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud. Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud. Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eur ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • Vapiano
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256127  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
80  Koolitust
22350  Artiklit
52736  Registreerunud kasutajat
36242  Nädalakirja tellijat
33390  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017