Möödunud nädalal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud 2016. aasta majanduskasvu analüüsiga algas Euroopa Liidu iga-aastane majanduse juhtimise tsükkel ehk Euroopa poolaasta. Esimest korda on kavas põhjalikumalt analüüsida ka Eesti makromajanduslikku olukorda.

Majanduskasvu analüüsis nähakse ette ELi üldised majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid ning esitatakse liikmesriikidele poliitikasuuniseid järgmiseks aastaks.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis sõnas: "Iga-aastase majanduskasvu analüüsi keskmes on meetmed, mille abil on võimalik toetada majanduse elavnemist. Vaja on hoogustada investeerimist, otsustavaid struktuurireforme ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat. See on mootor, mis aitaks kaasa liikmesriikide vastastikusele majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele. Püüame ühtlustada majanduses ja sotsiaalvaldkonnas saavutatud tulemusi kogu Euroopas ning lähendada neid parimate saavutustele."

Koos majanduskasvu analüüsiga avaldas komisjon ka häiremehhanismi aruande. Selles on nimetatud liikmesriigid, mille makromajanduslikku olukorda tuleb põhjalikumalt analüüsida, et hinnata võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu, mis  võib pidurdada liikmesriikide, euroala ja kogu ELi majandust. 2016. aasta Euroopa poolaasta tsükli makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames analüüsitakse põhjalikult 18 riiki.

Esimest korda koostatakse põhjalik analüüs ka Eesti kohta, et hinnata võimalikke makromajanduslikke riske. Komisjon leidis, et Eesti puhul ületavad mitmed näitajad, nimelt tööjõu ühikukulu ja eluasemehindade kiire kasv ning rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon soovituslikke piirväärtusi. Analüüsi järeldused esitatakse 2016. aasta veebruaris iga-aastase riigipõhise aruande osana.

Lisaks eelnevale avaldas komisjon täna ka soovituse euroala majanduspoliitika kohta, ühise tööhõivearuande kavandi ja ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi kohta.