aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Euroraha vähenemine ja müüdid

Avalik ruum peegeldab, et euroraha tulevik ei jäta kedagi külmaks. Euroraha vähenemist ja selle kasutamist puudutavad arvamused ulatuvad parastavatest kuni nendeni välja, mis pooldavad Isemajandavat Eestit 2.0. Õli valab tulle ka riigikontroll, kes viitab riigi n-ö eurorahast väljumise strateegia puudumisele, kuid jätab samas mahus välja toomata tegevused, millega Eesti vastavat tulevikuvalmidust kasvatatakse.

Veel samal teemal

Tasakaalustatud arutelu ei lihtsusta ka eri meediakanalites ilmuv poolik või vastuoluline info. Näiteks võis Maalehe (30.11.17) lugeja hiljuti aru saada, et Eesti muutub raha netosaajast netomaksjaks. Mõttekoht, mida kõike selline info rabedus võib mõjutada. Näiteks, välisinvesteeringu kavandaja mõtetes. Seetõttu on vast paslik anda diskussiooni mõneti faktipõhisem ja neutraalsem noot ning kummutada mõned euroraha vanad ja uued müüdid.

EL rahastamisperiood 2014-2020

Eesti saab Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodil struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardit eurot, sh ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditena (ESF, ERF, ÜF1) 3,5 miljardit eurot ning lisaks maaelu ja kalanduse toetusi 0,9 miljardit.

Seejuures on laialt levinud eksiarvamus, et seda raha saab kasutada aastani 2020 (vastavalt perioodi nimetusele) ja siis tuleb kuristik. Tegelikult rakendatakse raha laugelt 2023. aasta lõpuni ning kahe finantsperioodi lõpp ja algus kattuvad.

Veelgi enam, alles 2019. aasta teises pooles vabaneb mainitud 3,5 miljardit euro sees tulemusreserv 210 miljonit eurot, mida saab suunata valdkondadesse, kus on saavutatud 2018. aasta lõpuks Euroopa Komisjoniga kokku lepitud mõõdikute tasemed. See 210 miljonit eurot on ühtlasi 2019. aastal ametisse astuva valitsuse veimevakk ja seeme uute eesmärkide saavutamiseks.

Seda 4,4 miljardit selle perioodi eurot ei võta Eestilt keegi ära. Juhul kui mõne projekti elluviimisel on eksitud välistoetusega kaasneva nõude vastu, siis ei pea Eesti tagastama toetust Euroopa Komisjonile, vaid see liigub tagasi Eestile eraldatud euroraha potti. Seda raha saab kasutada kas või sama valdkonna teises projektis, piiranguks on vaid rakendusperioodi lõppemine.

Üldse moodustavad välisvahendid riigieelarvest umbes 10 protsenti ja see osakaal on languses. Lisaks nimetatud 4,4 miljardile eurole sisalduvad selles näiteks põllumajanduse otsetoetused ja Norra toetused, aga ka EL teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 tugi.

EL 2021+ periood – ei muutu kohe netomaksjaks

EL järgmise eelarveperioodi fiskaalraamistiku ettepaneku (sh eelarve jagunemise eri poliitikavaldkondade vahel) avalikustab Euroopa Komisjon 2018. aasta mais ning seejärel hakatakse läbi rääkima ja täpsustama ühtekuuluvuspoliitika aluseid, prioriteete ja fondipõhiseid reegleid. Muutujateks on liikmesriikide SKP näitajad, ühtekuuluvuspoliitika kogumaht Euroopa Liidu eelarves jms. Seetõttu on kogu praegune prognoos 2021. aastal algava eelarveperioodi ja struktuurivahendite vähenemise kohta eeldustega pikitud.

Ühtekuuluvuspoliitika toetusi jagatakse piirkondade jõukuse järgi, mille aluseks on piirkonna SKP per capita tase EL keskmise suhtes. Eesti muutub 2021+ perioodil eeldatavalt vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks, kuivõrd Eesti SKP näitaja ületab vastavates alusarvutustes 75 protsendi lävendi ELkeskmisest. See aga ei tähenda, et Eestist saab ühtlasi netomaksja. Kui sel perioodil saab Eesti n-ö EL liikmemaksu makstes 1 euro vastu 4 eurot, siis 2021+ perioodil eeldatavalt 1 euro vastu 3 eurot.

Jõukuse kasvuga kaasneb samas struktuurivahendite vähenemine. Kui ühtekuuluvuspoliitika põhimõtteid oluliselt ei muudeta, siis Brexiti finantsmõju arvestamata saab Eesti siiski ka järgmisel EL eelarveperioodil tavastsenaariumi kohaselt kaks kolmandikku struktuurivahendite senisest mahust ehk umbes 2,3-2,4 miljardit eurot. Sellele lisanduvad maaelu ja kalanduse toetused ning ühtlasi pigem kasvab Euroopa Komisjoni kesksete rahastusallikate osatähtsus, kust taotletakse raha otse ja liikmesriigi korraldava rollita.

Aastas keskmiselt oleks struktuurivahendite vähenemine seega umbes 110-120 miljonit eurot, kui võtta aluseks, et vahendite rakendusperiood on tavaliselt 10 aastat. Riigieelarve mahust moodustab see 2021+ perioodil umbes ühe protsendi. Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul on tänase seisuga u 150 miljonit eurot ehk 1,5 protsenti riigieelarve mahust eurot aastas see n-ö püsikulude (sotsiaal-, haridusteenused vms) maht, mida kaetakse Euroopa Liidu vahenditest ja millega seotud tegevuste rahastamine riigi poolt peab eeldatavalt jätkuma või mille jätkumise vajalikkust on vaja sügavamalt analüüsida.

Valdkondade eesmärkide saavutamise ja ressursside vajaduse analüüsiga ei tegeleta aga vaid EL perioodi lõppedes ja n-ö euroraha väljumisstrateegia raames, vaid kogu aeg ja laiaulatuslikumalt. Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja kaasabil on süsteemselt ja pikaajalise vaatega käimas mitu tegevust nagu näiteks valitsemisalade täielik üleminek tegevuspõhisele eelarvestamisele 2020. aastal ja valdkondliku rahastamise tõhustamiskavad.

Need kujundavad valitsusele ja riigikogule n-ö väljumisstrateegia lähenemise ja ministeeriumite ülepaisutatud soovide kogumise asemel hoopis kvaliteetsema eesmärkide ja teenuste rahastamise vajaduste baasteadmuse juhtimisotsuste tegemiseks.

Ei alusta nullist

Aga aastal 2021 ei hakka me riiki taas otsast peale ehitama. Praegusel 2014-2020 perioodil on umbes 1,7 miljardit eurot ehk ligikaudu 50 protsenti struktuurivahenditest kavandatud jätku- või uuteks investeeringuteks. Nii saabki EL 2007-2013 ja 2014-2020 perioodide vahendite toel mitme valdkonna (näiteks koolivõrk ja veemajandus) suuremahulisem investeerimisvajadus rahuldatud.

Tagastamatute toetuste kõrval on näiteks ettevõtlusele üha suuremaks toeks ka KredExi kaudu pakutavad finantsinstrumendid (laenud, käendused, garantiid), mida EL käimasoleval finantsperioodil on umbes 150 miljonit eurot. Kuivõrd finantsinstrumendid vabanevad ja laekuvad riigile tagasi, siis võib eelmise ja käesoleva perioodi vahendite koondmaht koos riigisiseste vahenditega EL 2014-2020 rakendusperioodi lõpuks olla suuresti piisav sektori vajadusteks.

Struktuurivahendite vähenemine kolmandiku võrra ei kajastu proportsionaalselt kõikides valdkondades. Osa valdkondade rahastamine võib kestvate oluliste arenguvajaduste tõttu jätkuda samas mahus või isegi kasvada. Küll saab öelda, et üleminekupiirkondadel on varasematel perioodidel olnud rohkem piiranguid taristu rajamisele ning kasvanud on n-ö pehmete teenuste  rahastamine.

Aga nagu öeldud, on EL eelarveraamistik ja reeglid alles selgumas. Seni võiks jääda põhjendatud eelduste juurde ja hoiduda ennatlikest ja eksitavatest väidetest, mis põhjustavad tarbetuid kihvatusi nii era- kui ka muudes sektorites.


1Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti elanike ostujõud on üks EL väiksemaid 14.12.2017

    Eesti oli 2016. aastal Euroopa Liidus elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt tagant poolt kuues riik, selgub Eurostati andmetest.
    Loe edasi..

  • Euroopa keskpank jättis intressimäärad ja võlaostuprogrammi muutmata 14.12.2017

    Euroopa keskpank otsustas neljapäeval, 14. detsembril 2017. a jätta muutmata nii võlakirjaostuprogrammi kui ka intressimäärad.
    Loe edasi..

  • Kuidas läheb Eesti majandusel tegelikult? 13.12.2017

    Kuna viimastel kvartalitel on sisetoodangu kasv olnud tunduvalt kiirem kui eelnenud aastatel, väidetakse meil üsna üksmeel­selt, et Eestil läheb praegu hästi. Vähemalt majanduses. Kõik oleneb aga sellest, milliseid elu ja majanduse külgi me hästi v ...
    Loe edasi..

  • Hinnang Eesti ärikeskkonnale veidi üle keskmise 11.12.2017

    Swedbanki läänemeremaade konkurentsivõime indeks näitab, et Eesti positsioon on küll veidi üle Läänemeremaade ja Euroopa Liidu keskmise, kuid ei ole viimase kolme aastaga maailma tippudele lähemale nihkunud. Eesti ärikeskkond sai 2017. a. 10-punkt ...
    Loe edasi..

  • Euroopa majandus tugevneb 11.12.2017

    Eesti majanduse käekäigu määrab suures plaanis ära olukord euroalal. Tänavu on euroala majanduskasv suutnud positiivselt üllatada tänu seniste murelaste kiiremale kasvule. Prognooside kohaselt saab ka 2018. aasta olema Euroopa jaoks edukas. Euroopa majanduska ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Joulumang 2017
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017