Finantsinspektsiooni juhi Kilver Kessleri sõnul on pärast eelmist finantskriisi püütud finantssektorit enneolematus mahus reguleerida, kuid see võib tähendada ohtu ülereguleerimisele ja konkurentsivõime vähenemisele.
"Usun, et Euroopal on regulatsioonide laviini valguses oluline väljakutse säilitada piirkonna konkurentsivõime. Hoida pinnast innovaatiliste lahendite tekkimiseks. Vältida seda, kus uutes tingimustes suudavad regulatsiooniga "kaasa minna" üksnes suured turuosalised, mis omakorda võib viia riskide kontsentreerumiseni," ütles Kessler teisipäeval riigikogu ees peetud kõnes.
Kessler tõi välja, et pärast eelmisele finantskriisile järgnenud Euroopa Liidu (EL) algatused finantssektori täiendavaks reguleerimiseks on olnud enneolematult mahukad ning regulaatoritele, järelevalvajatele ja turuosalistele suureks väljakutseks. "Ühelt poolt näitab see Euroopa Liidu võimet kiirelt reageerida, teisest küljest ei saa alahinnata ohtu ülereguleerimisele," märkis Kessler.
Finantsinspektsioon on Kessleri sõnul võtnud uues strateegias endale ülesande tegeleda finantsinnovatsiooniga seotud teemaga. "Saame seda teha oma pädevusest lähtuvalt: me ei ole ise innovaatorid, vaid asjatundjad finantssektori riskide ja regulatsioonide valdkonnas. Võtmeküsimuseks on: kuidas teha nii, et tänasest ja tulevasest Eesti või ka EL-i õigusraamistikust ei saaks pidur turuosaliste uuenduslikele tehnilistele lahenditele, samas arvestades, et tarbija saaks teha teadlikke otsuseid. Oleme siin tööd alles alustanud ja see jätkub."
Finantsinspektsiooni juht tõi Eesti jaoks ühe kriitilise kohana välja finantssektoris ajale jalgu jäänud juriidilise isiku vastutuse süsteemi. "Keerukate piiriüleste finantskonglomeraatide puhul lihtsalt ei toimi olemasolev üliformaalne ja nüansseeritud väärteomenetlus, võrreldes paberil kasvõi euroala pangandusjärelevalves rakendatavaga," ütles ta.
Seega tuleks tema sõnul luua mõjusam viis, kuidas finantskonglomeraate trahvida. "Võimalusena peaks halduskaristuslik meede suuremate turuosaliste puhul olema suurusjärgus miljonid või kümned miljonid eurod, nagu näiteks meie Skandinaavia kolleegide juures, kuid meil on võimalik väärteotrahv rahapesu tõkestamise valdkonnas 32 000 eurot."
"Rikkalik korrigeerivate meetmete palett ja heidutavad karistusmäärad koos pragmaatilise menetluse ning tugevate rakendajatega – võimalusena – tagavad ausalt ja läbipaistvalt toimiva turu, kus valemängimine ei tasu ära," lisas Kessler.
Kessler andis teisipäeval riigikogus peetud ettekandes saadikutele ülevaate inspektsiooni eelmise aasta tegevustest ja Eesti finantsturu hetkeolukorrast.
