aastaaruanne 2017
Kolmapäev, 24. Jaanuar
 

Hea aasta majanduses

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Et Eesti majandusel läheb hästi, on olnud tunnetuslikult selge juba mõnda aega. 2017. aastal sai üldmulje lõpuks kinnitust ka kõrge majanduskasvunumbri läbi. Seejuures on edu saatnud nii Eesti inimesi, kui ettevõtteid.

Hea olukord majanduses sai lõpuks kinnitust

Ekspressi päkapikkude, parimate plaatide ja poliitikasündmuste kõrval, väärib kokku võtmist ka 2017. aasta majanduses. Vähemalt numbrite poolest jääb lõppenud aastast ehk kõige paremini meelde 4% ületav majanduskasv. Viimati küündisime sellisele tasemele aastal 2012., kui olime kiiresti tagasi võtmas majanduskriisi ajal kaotatut. Erilist optimismi süstis suur SKP tõus ehk ka seetõttu, et varasemalt on vinduva majanduskasvu üle palju kurdetud ja nii optimistlikku stsenaariumi, ei osanud Eesti majandusele mullu ette näha ükski prognoosijatest. Samas tuleb tunnistada, et nüüdne number vastab ehk paremini sisetundele, mis valitses juba ka 2016. aastal – meil läheb tegelikult päris hästi.

2017. aastal toimunud hüpe peegeldab eelkõige seda, et lõpuks on paremini hakanud minema ka  Eesti ettevõtetel. Juba 2015. aastal alguse saanud negatiivne kasumite kahanemistrend on pöördunud ja lõppeva aasta kolme kvartaliga teenisid ettevõtted 170 miljoni võrra suuremat kasumit, kui mullu. Hea on ka see, et kasumite kasv on olnud suhteliselt laiapõhjaline. Eksportivad ettevõtted on nautimas Euroopa kiirema majanduskasvu viljasid ja tähtsa Soome turu kauaoodatud tõusu. Kodumaiseid tarbijaid sihtivaid ärisid on aga saatnud endine edu, mida kannab kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv. Eriti lahke on lõppev aasta olnud ehitusettevõtjate vastu, kelle jaoks on aina suurem väljakutse suure nõudlusega toimetulek. Viimased konjunktuuriuuringud näitavad, et kui kesise nõudluse üle kurdab alla viiendiku ehitusettevõtetest, siis töökäte puudus on probleemiks enam kui pooltele.

Tööhõive saavutas rekordi

Kui ettevõtja jaoks oli 2017. aastal majanduskonjunktuuri paranemine tuntav, siis tavalise tööinimese vaatevinklist vaadatuna on muutus ehk väiksem, sest jätkunud on juba pikalt kestnud positiivne trend. Nagu ka 2015. ja 2016. aastal, on palgakasv püsinud tänavu 7% lähedal. Küll oleme absoluutsummades jõudmas aina paremate numbriteni. Mediaanpalk ehk summa, millest pooled töötajad teenivad enam ja pooled vähem, ületas III kvartalis 900 eurot, keskmine palk 1200 eurot. Kuigi Skandinaaviast jääme me endiselt kaugele, oleme viimaste aastatega suutnud sealsele tasemele siiski lähemale jõuda. Omaette kinnituseks on seegi, et aina enam eestlasi, kes omal ajal Soome parema palga järele läinud, leiavad nüüd mõistliku olevat karjääri taas kodumaal jätkata. Just tänu Eesti enda inimeste tagasirändele on meie rahvaarv suurenema hakanud.

Joonis 1. Keskmine ja mediaanpalk eurodes

Näitaja, mille poolest oleme aga selgelt tõusnud Euroopa esirinda on tööhõive. Selle aasta III kvartalis oli tööga hõivatud 68,3% Eesti tööealisest elanikkonnast, mis on kõrgeim kogu Eesti kaasaegses ajaloos. Suur nõudlus töötajate järele on aidanud tööturule naasta ka paljudel neist, kes olid lootusele töökoht leida juba käega löönud. Sellele vaatamata on täitmata pea 13 000 ametikohta, mis paneb tööandjad raskesse seisu. Loodetavasti omavad kiire palgakasv ja tööjõunappus ka positiivset mõju, aidates välja sõeluda paremad äriideed ning sundides liialt lihtsakoelist tööd tegevaid ettevõtteid muutuma leidlikumaks.

Inflatsiooni võitjad ja kaotajad

Märgiliseks muutuseks on tänavu olnud inflatsiooni taastumine pärast aastaid kestnud paigalseisu. Kuigi mullusega võrreldes on keskmine tarbijakorv kallinenud röögatu 3,4% võrra, tuleb meeles pidada, et perioodil 2014-2016 keskmine tarbijakorv vastupidiselt odavnes. Halb on see, et tänavuaastase hinnatõusu tõttu on enim kannatanud kõige madalama sissetulekuga majapidamised, kelle pere-eelarvest moodustavad väljaminekud esmaste vajaduste, nagu toit ja toasoe, katteks suurima osa. Kui nafta ülimadala hinnataseme tõttu 2016. aastal, oli kütusehindade tõus tänavu kindel, siis uskusid vähesed, et toiduainete hinnakasv aasta lõpus 8%ni küündiks.

Oma panuse on inflatsiooni andnud ka riik, tõstes aktsiisikaupade nagu kütuste ja alkoholi hinda. Et just alkoholi osatähtsus majapidamiste kogueelarves on Eestis kogu Euroopa Liidu suurim, on see mõistetavalt põhjustanud meelepaha. Samas on hinnatõusu mõju pere rahakotile kõige lihtsam reguleerida inimestel endil, alkoholi lihtsalt vähem tarbides. Mis puudutab muudatuste mõju äritegevusele, siis mõistagi ei ole väheneva nõudlusega rahul alkoholi tootjad ja müüjad. Kui nüüd aga korraks järele mõelda, siis ei ole odava viina müük põhjanaabritele ja paari joodiku najal püsti seisev külapood ilmselt pikemas plaanis jätkusuutlikud äriplaanid ja on hea, kui sellel alal tegutsevad inimesed saavad mõistlikuma rakenduse leida majanduse tõusu-, mitte langustsükli ajal.

Joonis 2. Tarbijahinnaindeksi ja toiduainehindade kasv, %

Suures pildis on inflatsiooni mõju siiski positiivne – kes meist ei sooviks rohkem teenida? Kiire toiduainehindade tõus on andnud leevendust Eesti põllumajandustootjatele, keda varasemalt olid räsinud nii tootmiskvootide kadumise tõttu väärtuseks muutunud piim, kui seakatku levikust tulenevad piirangud. Lisaks on soodne konjunktuur võimaldanud väljamüügihindasid tõsta ka Eesti eksportival tööstusel. Kõik see aitab rahastada töötajate jätkuvat palgakasvu, kuid loodetavasti jätab midagi alles ka investeeringuteks.

Majapidamiste finantsseis püsis tugev

Kuigi hinnakasv näib kohati lisandunud tulu ära söövat, püsib majapidamiste finantsseis endiselt tugev. Seda ka vaatamata inimeste kasvanud julgusele võtta laenu. Eelmisel aastal valdavalt 4% lähedal püsinud majapidamiste laenuportfelli kasv on viimastel kuudel kiirenenud pea 7%ni. Lisaks kõrgele hõivele ja kiirele palgakasvule on laenamiseks väga objektiivne põhjus – täna on oma esimest isiklikku kodu soetamas arvukas laulva revolutsiooni põlvkond. Siiski ei suuda laenukasv ületada säästude suurenemist. Inimeste hoiuste kasv pankades on kiirenenud aastases võrdluses koguni 9%ni. Valdava enamuse jaoks tähendab säästude kasv siiski vaid kopsakamat numbrit pangakontol, mitte läbimõeldud investeeringuid, mis tagaksid inimesi pikaajalise finantsturvalisuse. Kokkuvõtvalt on aga 2017. aasta on olnud edukas nii Eesti inimeste, kui ettevõtete jaoks, mis lubab meil optimistlikult uude aastasse astuda.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Paroolikaartide kaotamine muudaks pangatehingud inimestele turvalisemaks 22.01.2018

    Eesti Panga, pangaliidu, ettevõtete ja tarbijatekaitse esindajad leidsid Eesti maksekeskkonna foorumil, et mõistlik oleks suunata kliendid kasutama paroolikaartide asemel kaasaegsemaid ja turvalisemaid autentimislahendusi. Eestis kasutab paroolikaarte aktiivselt enda tuvastamiseks umbe ...
    Loe edasi..

  • Majapidamised laenavad pankadest rohkem kui varem ja mujalt vähem 22.01.2018

    Sissetulekute kasv on toonud juurde nii uusi laenukliente kui ka inimesi, kes suudavad säästa Eesti ettevõtted kasutasid põhivarainvesteeringute rahastamiseks suures osas omavahendeid Ettevõtete pikaajaliste laenude kasv on mõne ...
    Loe edasi..

  • Inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks 18.01.2018

    Rohkem kui kaks kolmandikku inimestest ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks, selle jätkumist toetab kolmandik, kuid konsensust ei ole ka selle muutmise suhtes, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute AS korraldatud kahest küsitlusest.
    Loe edasi..

  • Ekspordikasv aasta lõpus kiirenes 16.01.2018

    Eelmise aasta keskel aeglustunud eksport sai aasta viimastel kuudel taas hoo sisse. Kuigi Rootsi ehitusturu pidurdumine võib tänavu mõne sektori jaoks probleeme põhjustada, jääb üldine turukonjunktuur 2018. aastal eksportööridele soodsaks. Ekspordi ...
    Loe edasi..

  • Krüptovarad – mull või tulevik 15.01.2018

    Kui küsida mõnelt laia haardega spekulandilt, mis on hetkel kõige kuumem turg, siis tõenäoliselt jõuab jutt üsna ruttu krüptoraha, bitcoin’i ja plokiahelani. See pole ka mingi ime, sest meedia on täis artikleid inimestest, kes bitcoin’ ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Regionaalhaigla
  • Denim
  • resa
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252007  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
96  Koolitust
22953  Artiklit
52273  Registreerunud kasutajat
36064  Nädalakirja tellijat
33290  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017