Merit Tarkvara
Reede, 20. Juuli
 

Hea aasta majanduses

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Et Eesti majandusel läheb hästi, on olnud tunnetuslikult selge juba mõnda aega. 2017. aastal sai üldmulje lõpuks kinnitust ka kõrge majanduskasvunumbri läbi. Seejuures on edu saatnud nii Eesti inimesi, kui ettevõtteid.

Hea olukord majanduses sai lõpuks kinnitust

Ekspressi päkapikkude, parimate plaatide ja poliitikasündmuste kõrval, väärib kokku võtmist ka 2017. aasta majanduses. Vähemalt numbrite poolest jääb lõppenud aastast ehk kõige paremini meelde 4% ületav majanduskasv. Viimati küündisime sellisele tasemele aastal 2012., kui olime kiiresti tagasi võtmas majanduskriisi ajal kaotatut. Erilist optimismi süstis suur SKP tõus ehk ka seetõttu, et varasemalt on vinduva majanduskasvu üle palju kurdetud ja nii optimistlikku stsenaariumi, ei osanud Eesti majandusele mullu ette näha ükski prognoosijatest. Samas tuleb tunnistada, et nüüdne number vastab ehk paremini sisetundele, mis valitses juba ka 2016. aastal – meil läheb tegelikult päris hästi.

2017. aastal toimunud hüpe peegeldab eelkõige seda, et lõpuks on paremini hakanud minema ka  Eesti ettevõtetel. Juba 2015. aastal alguse saanud negatiivne kasumite kahanemistrend on pöördunud ja lõppeva aasta kolme kvartaliga teenisid ettevõtted 170 miljoni võrra suuremat kasumit, kui mullu. Hea on ka see, et kasumite kasv on olnud suhteliselt laiapõhjaline. Eksportivad ettevõtted on nautimas Euroopa kiirema majanduskasvu viljasid ja tähtsa Soome turu kauaoodatud tõusu. Kodumaiseid tarbijaid sihtivaid ärisid on aga saatnud endine edu, mida kannab kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv. Eriti lahke on lõppev aasta olnud ehitusettevõtjate vastu, kelle jaoks on aina suurem väljakutse suure nõudlusega toimetulek. Viimased konjunktuuriuuringud näitavad, et kui kesise nõudluse üle kurdab alla viiendiku ehitusettevõtetest, siis töökäte puudus on probleemiks enam kui pooltele.

Tööhõive saavutas rekordi

Kui ettevõtja jaoks oli 2017. aastal majanduskonjunktuuri paranemine tuntav, siis tavalise tööinimese vaatevinklist vaadatuna on muutus ehk väiksem, sest jätkunud on juba pikalt kestnud positiivne trend. Nagu ka 2015. ja 2016. aastal, on palgakasv püsinud tänavu 7% lähedal. Küll oleme absoluutsummades jõudmas aina paremate numbriteni. Mediaanpalk ehk summa, millest pooled töötajad teenivad enam ja pooled vähem, ületas III kvartalis 900 eurot, keskmine palk 1200 eurot. Kuigi Skandinaaviast jääme me endiselt kaugele, oleme viimaste aastatega suutnud sealsele tasemele siiski lähemale jõuda. Omaette kinnituseks on seegi, et aina enam eestlasi, kes omal ajal Soome parema palga järele läinud, leiavad nüüd mõistliku olevat karjääri taas kodumaal jätkata. Just tänu Eesti enda inimeste tagasirändele on meie rahvaarv suurenema hakanud.

Joonis 1. Keskmine ja mediaanpalk eurodes

Näitaja, mille poolest oleme aga selgelt tõusnud Euroopa esirinda on tööhõive. Selle aasta III kvartalis oli tööga hõivatud 68,3% Eesti tööealisest elanikkonnast, mis on kõrgeim kogu Eesti kaasaegses ajaloos. Suur nõudlus töötajate järele on aidanud tööturule naasta ka paljudel neist, kes olid lootusele töökoht leida juba käega löönud. Sellele vaatamata on täitmata pea 13 000 ametikohta, mis paneb tööandjad raskesse seisu. Loodetavasti omavad kiire palgakasv ja tööjõunappus ka positiivset mõju, aidates välja sõeluda paremad äriideed ning sundides liialt lihtsakoelist tööd tegevaid ettevõtteid muutuma leidlikumaks.

Inflatsiooni võitjad ja kaotajad

Märgiliseks muutuseks on tänavu olnud inflatsiooni taastumine pärast aastaid kestnud paigalseisu. Kuigi mullusega võrreldes on keskmine tarbijakorv kallinenud röögatu 3,4% võrra, tuleb meeles pidada, et perioodil 2014-2016 keskmine tarbijakorv vastupidiselt odavnes. Halb on see, et tänavuaastase hinnatõusu tõttu on enim kannatanud kõige madalama sissetulekuga majapidamised, kelle pere-eelarvest moodustavad väljaminekud esmaste vajaduste, nagu toit ja toasoe, katteks suurima osa. Kui nafta ülimadala hinnataseme tõttu 2016. aastal, oli kütusehindade tõus tänavu kindel, siis uskusid vähesed, et toiduainete hinnakasv aasta lõpus 8%ni küündiks.

Oma panuse on inflatsiooni andnud ka riik, tõstes aktsiisikaupade nagu kütuste ja alkoholi hinda. Et just alkoholi osatähtsus majapidamiste kogueelarves on Eestis kogu Euroopa Liidu suurim, on see mõistetavalt põhjustanud meelepaha. Samas on hinnatõusu mõju pere rahakotile kõige lihtsam reguleerida inimestel endil, alkoholi lihtsalt vähem tarbides. Mis puudutab muudatuste mõju äritegevusele, siis mõistagi ei ole väheneva nõudlusega rahul alkoholi tootjad ja müüjad. Kui nüüd aga korraks järele mõelda, siis ei ole odava viina müük põhjanaabritele ja paari joodiku najal püsti seisev külapood ilmselt pikemas plaanis jätkusuutlikud äriplaanid ja on hea, kui sellel alal tegutsevad inimesed saavad mõistlikuma rakenduse leida majanduse tõusu-, mitte langustsükli ajal.

Joonis 2. Tarbijahinnaindeksi ja toiduainehindade kasv, %

Suures pildis on inflatsiooni mõju siiski positiivne – kes meist ei sooviks rohkem teenida? Kiire toiduainehindade tõus on andnud leevendust Eesti põllumajandustootjatele, keda varasemalt olid räsinud nii tootmiskvootide kadumise tõttu väärtuseks muutunud piim, kui seakatku levikust tulenevad piirangud. Lisaks on soodne konjunktuur võimaldanud väljamüügihindasid tõsta ka Eesti eksportival tööstusel. Kõik see aitab rahastada töötajate jätkuvat palgakasvu, kuid loodetavasti jätab midagi alles ka investeeringuteks.

Majapidamiste finantsseis püsis tugev

Kuigi hinnakasv näib kohati lisandunud tulu ära söövat, püsib majapidamiste finantsseis endiselt tugev. Seda ka vaatamata inimeste kasvanud julgusele võtta laenu. Eelmisel aastal valdavalt 4% lähedal püsinud majapidamiste laenuportfelli kasv on viimastel kuudel kiirenenud pea 7%ni. Lisaks kõrgele hõivele ja kiirele palgakasvule on laenamiseks väga objektiivne põhjus – täna on oma esimest isiklikku kodu soetamas arvukas laulva revolutsiooni põlvkond. Siiski ei suuda laenukasv ületada säästude suurenemist. Inimeste hoiuste kasv pankades on kiirenenud aastases võrdluses koguni 9%ni. Valdava enamuse jaoks tähendab säästude kasv siiski vaid kopsakamat numbrit pangakontol, mitte läbimõeldud investeeringuid, mis tagaksid inimesi pikaajalise finantsturvalisuse. Kokkuvõtvalt on aga 2017. aasta on olnud edukas nii Eesti inimeste, kui ettevõtete jaoks, mis lubab meil optimistlikult uude aastasse astuda.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
abiks aastaaruande koostajale

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Makseraskustesse satuvad enim sarilaenajad 20.07.2018

    Kuigi kiir- või tarbimislaenu tasumisega satub suuremasse hätta vaid 2% laenuvõtjaist, ühendab neid selge muster - kohtusse või inkassosse satuvad need, kes võtavad uusi laene vanade kustutamiseks, näitab BestCrediti värske laenukäitumis ...
    Loe edasi..

  • Ettevõtete võla mõõdukas kasv peegeldab investeeringute tagasihoidlikku taset 19.07.2018

    Eesti ettevõtete võla kasv püsib mõõdukas. Ehkki ettevõtete koguvõla aastakasv kiirenes pärast kolmeaastast paigalseisu esimeses kvartalis 3,2%ni, jäi see soodsat majanduskeskkonda arvestades pigem tagasihoidlikuks. Selle põhjuseks on i ...
    Loe edasi..

  • Eesti inflatsioon oli juunis euroala kiireim 18.07.2018

    Euroala aastane inflatsioon kiirenes juunis 2 protsendini mai 1,9 protsendilt; kiireim aastane inflatsioon registreeriti Eestis, kus see oli 3,9 protsenti. --related-- Euroala inflatsiooni panustas juunis kõige enam 0,76 protsendipunkti energia, millele järgnesid 0,57 protsendipunktiga ...
    Loe edasi..

  • Mais jätkus hoogne kauplemine muu maailmaga 16.07.2018

    Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta mais 58 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga ja oli 96 miljonit eurot. Nii kaubaeksport  kui ka -import kasvasid 9%, mistõttu kaupade konto puudujääk ...
    Loe edasi..

  • Hinnakasv juunis üllatas oma kasvutempoga 11.07.2018

    Tarbijad seisavad arenenud riikides silmitsi taastuva hinnakasvuga, millesse panustavad ennekõike märkimisväärselt kõrgemad energiahinnad. Näiteks USAs, euroalas ja ka Rootsis on hinnakasv täna jõudnud 2% tasemele. Hea majanduskasv on toonud kaasa kü ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • KPMG
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256954  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
93  Koolitust
22188  Artiklit
52784  Registreerunud kasutajat
36227  Nädalakirja tellijat
33348  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017