Tarbijad seisavad arenenud riikides silmitsi taastuva hinnakasvuga, millesse panustavad ennekõike märkimisväärselt kõrgemad energiahinnad. Näiteks USAs, euroalas ja ka Rootsis on hinnakasv täna jõudnud 2% tasemele. Hea majanduskasv on toonud kaasa küll hõive kasvu ja madala tööpuuduse, kuid palgakasv püsib jätkuvalt nõrk erinedes varasematest majandustsüklitest. Tööjõuturule lisandub töökäsi.
Eesti hinnakasv üllatas juunis tõeliselt suvise kuumusega, 4%se kasvutempoga! See on kaks korda kõrgem euroala keskmisest inflatsioonist. Eesti jääb täna tempolt maha vaid Rumeeniast. Aasta kokkuvõttes kasvavad hinnad käesoleval aastal kolm korda kiiremini kui Soomes.
Arvestades kuukeskmist kasvu, siis kiireim hindade kasv esimesel poolaastal puudutab ennekõike söömist väljaspool kodu, aktsiisidest mõjutatud alkoholi ja tubakatooteid ning nüüd siis ka tärganud eluasemekulusid. Teenuste hind jätkab stabiilse kasvuga jõulise palgakasvu taustal. Kiire hinnakasv on peamisi põhjuseid, mis räsib tänavu tarbijate ostujõudu.
Kui tuua välja midagi positiivselt, siis vähemasti möödunud aastaga võrreldes kasvavad kaks korda mõõdukamalt toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad. Maailmaturu toiduainehinnad (sh piimapulber) on viimasel poolaastal püsinud vaoshoitud, mis lubab oodata inflatsiooni kasvutempo osas mõõdukat allapoole hinnasurvet aasta teises pooles. Kaubandustõrgete tõttu on järsus languses vaid soojaubade hind. Lisaks on tugevas languses riisihinnad, mida mõjutab Aasia eksportööride kasvanud mahud. Sellest kõigest ei ole aga palju abi kõrgemate energiahindade taustal. Energiahinnad jõuavad viiteajaga kõikjale.
