Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3,3 protsenti. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel teenuste ja energia hinnatõusu aeglustumise tõttu 1,4 protsendini.
Aastane inflatsioon on kõikunud viimastel kuudel ootuspäraselt 3 protsendi lähedal. Kui aasta alguses oli hinnatõusu kiirenemise taga energiahindade tõus, siis nüüd on energia panus järk-järgult taanduma hakanud ja asendunud toidu jõulisema kallinemisega.
Viimased kolm aastat olid toiduhinnad madalate maailmaturuhindade tõttu kerges languses. Sel aastal on toiduainete hinnatõus märgatavalt kiirenenud, ulatudes mais 6 protsendini. Toit on kallinenud laiapõhjaliselt, hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja kalatooted. Ühtlasi oli toiduainete hinnatõus aprilli seisuga Eestis ja Lätis euroala kiireim.
Naftahinnad on viimastel kuudel mõnevõrra langenud, põhjuseks Ameerika Ühendriikide naftatoodangu suurenemine rekordilisele tasemele, kui ka naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC otsus nafta pakkumist jõulisemalt mitte kärpida. Selle mõjul aeglustus mootorikütuse hinnatõus meil maikuus 11 protsendini.
Teenuste hindade tõus on püsinud viimastel kuudel stabiilsena. Välja võib tuua majutuse kallinemist ligi kümnendiku võrra suvehooaja alguse ja Euroopa Liidu nõukogu eesistumise lähenedes. Selle mõju on tasakaalustanud sideteenuste hinnalanguse suurenemine, mis on iseloomulik kogu euroalale.
Kütuse hinnatõus on naftahindade madalamate tasemete tõttu kevadise ootusega võrreldes tagasihoidlikum. Samas toiduhindade panus inflatsiooni on osutunud prognoositust suuremaks. Kokkuvõttes on mai inflatsioon kooskõlas rahandusministeeriumi kevadise prognoosiga. Ka järgnevatel kuudel peaks inflatsioon jääma 3 protsendi lähedale.
